Archive for June, 2012

30
Jun
12

Untitled

Itaalia_2012_270
Itaalia_2012_289
Itaalia_2012_284
Itaalia_2012_286

Itaalia_2012_291
Itaalia_2012_281

Meie esimesed kolm päeva Itaalias möödusid Veneetsias. 

Jõudsime kohale üsna hilja ca 8 paiku. Meie elukoht oli Dorsoduros üsna saare lõpus ja osutus väga heaks valikuks, kuna sealkandis pole suuri turistilõkse ja on väga rahulik. Kui olime oma asjad ära pannud, läksime hotellist saadud juhatuse järgi söögikohta otsima. Liikumine oli väga lihtne ja kaarti eriti jälgima ei pidanud, sest pidevalt väikestel kõrvalkanalitel olevaid sildu ületades saad  aru, et liigud õiges suunas. Lõpuks leidsimegi söögikohtades piirkonna ja veidi menüüsid ja hindu uurides läksime löpuks kõige lihtsamat teed ja ostsime pitsa kaasa kohast, kus oli palju kohalikke ja ainult kaasamüük toimuski. Pitsa suurusteks olid normaalne ja family ja see viimane oli supersuur. Meie piirdusime normaalsega ja sõime selle kohe ka lähimal pargipingil ära. Pärast pitsast ostsime teisest baaris klaasikese Aperoli  (vt Saksamaa pilt ja jutt) kaasa ja jalutasime tagasi. Tundsime, et olime juba esimese õhtuga mõnusa Veneetsiatunde kätte saanud.

Kuna olime eelnevalt plaaninud meie lühikest Veneetsias viibimist rahulikult võtta, siis mingit tempokat vaatamisväärsuste skoorimist plaanis ei olnud. Hommikul jalutasime poodi ja ostsime veidi juustu, sinki, oliive, ciabata  ja puuvilja, nagu meil alati tavaks. Ja loomulikult ka ühe hea Prossecco. Teepeal nautisime tassikest kohvi ja väikest ampsu. Viisime ostud koju külmkappi ja sõitsime vaporettoga ühe peatuse Markuse väljakuni. Väljak on uhke ja loomulikult turiste täis. Võtsime kirikusappa ja mõne aja pärast olimegi sees. Õnneks olin mina kaetud õlgade ja põlvedega, kuna Rein oli eelnevalt hoiatanud, et muidu kirikusse ei saa. Kui Barcelonas oli ka õlgade katmine kohalike nn rätikumüüjate busines, siis Veneetsias jagati vajajatele hunnikust ühekordseid palakaid, nii, et sisse pääsesid kõik soovijad. Kirik on väga uhke ja eriliseks muudab  selle kiriku ka seinte loduslik kivimuster, mis on oskuslikult dekoratiivelemendina ära kasutatud ja pakub aina uusi kombinatsioone. Ka põrandate mosaiik oni tohutult peen töö ja koosnseb lõpututest  eri mustritest. Ja muidugi portaalide kuldsed mosaiikpildid.  Ja kunstnikud Titianist Tinterettoni. Meie olime eriti võlutud nn Kuldsest altarist, mis oli 3,48 X 1,40 suurune peen kullasepatöö, mida kaunistavad sajad vääriskivid. Kahjuks on see altar kõrgemal alusel ja seega ülemisi mosaiikpilte hästi ei näinud. Kokku jättis see kirik võimsa mulje ja sellisena ta ju mõeldud ongi.

Edasi jalutasime mööda väljakut ja imetlesime vaateakendel kõike, mida on võimalik klaasist teha. Kuna Murano klaasikunst on maailmakuulus, siis on seda palju. Alates lampidest ja lõpetades ehetega. Meie ei ostnud midagi, kuigi mõnigi lühter oleks kindlasti meile sobinud (madalate lagede tõttu küll laest maani). Pärast pikka jalutuskäiku otsustasime teha vaporettokruiisi, et lihtsalt vaateid nautida. Kuna eelnevalt olime ostnud 3-päeva pileti, võisime sõita lõputult.  Ca 9 paiku läheb pimedaks ja  nii suundusime koju. Nautisime oma toas häid itaalia sinke jm ja klaasi külma Prosseccot ja olime päevaga rahul.

Järgmisel päeval alustasime Rialto silla juures olevast kala- ja puuviljaturust. Kõike oli palju, aga mitte  odavalt.  Turistid uudistasid ja kohalikud tegid sisseoste või oma esimest klaasikest hommikuveini (vt taadid).  Jalutasime läbi linna taas Markuse väljakuni , sellel korral sihiks DoodŽide palee ja Klimti näitus. Palee oli suur ja uhke ja sümboliseeris lõputult Veneetsia Vabariigi omaaegset vägevust. Loomulikult oli kõik kuulsate arhidektide ja kunstnike töö. Mis kõige sügavama mulje jättis, ei oskagi öelda.

Edasi jalutasime väljaku teise otsa, kus oli ajutine Klimti näitus. Kuna 2012 on Klimti aasta, siis oli see näitus Veneetsias suurelt reklaamitud. Olen Viinis Klimti töid näinud, aga siin oli rohkem tähelepanu tema kujunemisele ja olulistele sõpradele-kaaslastele, eriti  arhidekt Hoffmannile. Näitus oli huvitav ja audiogiidi selgitused põhjalikud. Imetlesime üsna kaua tema erilist fantaasiat.

Siis taas õhtune vapporetto trip, seekord Murano saarele, lihtsalt taas, et näha Veneetsiat merelt ja korraks ka Muranole astuda. Sõit oli üsna pilkk ja saar väga rahulik ja inimtühi, ilmselt ka jalgpalli EM-i pärast, kus Itaalia võistles finaalkoha eest (mille ta saigi). Tagasiteel  tegime väikese söögpeatuse ja siis edasi koju (st hotelli), kus lõpetasime eelmise päeva toiduvarud.  Järgmisel päeval alustasime reisi Calabriasse.  

Kuna meie hotellis oli tasuline Wi-Fi ja aega ka ei olnud, siis jätsin muljete kirjapanemise sobivamale momendile …… nagu praegune. Mis ja kuidas Calabriaga, kirjutan järgmises kirjas.

Tervitades, Eve ja Rein

 

 

 

Advertisements
22
Jun
12

Untitled

Tere taas!

Värskendan oma blogimisoskust, et saaks järgmisest nädalast meie Itaalia muljed kenasti ritta seada.

Veel mõned päevad jäänud ja siis alustame oma Calabria seiklust. Lendame alguses Veneetsiasse, sest see on ainus koht, kuhu Eesti Õhk Itaalias maandub. Seega kogeme mõned päevad  paljukiidetud Veneetsiatunnet. Ei maksa kohe hurjutama hakata! – teame isegi, et seda aega on Veneetsiaks vähe aga mingi mulje saame ometi.

Ja siis Reggio di Calabriasse.

Praegu täpsemaid plaane ei avalikusta – lugege edaspidi!




Recent Comments

pomole on SAO PAULO 1
Sille on SAO PAULO 1
Kristi on SHARJAH
Sille on Muscat 2
Liilia Virves on Muscat

Categories

Advertisements