Archive for December, 2012

25
Dec
12

Untitled

Kuna homme lahkume Myanmarist-Birmast-Burmast, siis panen siia kokku veel kohti, mõtteid ja pilte.

Kõigepealt riigist endast.

Kogu senine netist leitav info vananeb päevadega. Endisest sõjaväeriigist pole visuaalselt palju näha, sõjaväge ei märganud kuskil ja ka politseid mitte eriti. Inimesed on üsna uhked oma praeguse vabaduse üle ja ühe nende naisesivõitleja pilte võib leida kõikjalt – kalendritelt, suveniiridelt ja isegi liivamaalingult. Internet on üsna vaba ja ka Skype toimib, kui vähegi netilevi on. Kurvem pool on see, et ka hinnad kerkivad kiiresti ja nii ei ole Tripadviseri jm soovitustega palju peale hakata, hotell on kallim, sõit on kallim, toit on kallim jne. Loomulikult on paljud asjad ikka veel väga odavad, eriti inimeste tööaeg. Nii pole näiteks erilist vahet, kas võtad auto koos juhiga terveks päevaks või sõidad näiteks ainult lennujaama. Aeg ei maksa, ainult tegu. Nii oli see ka Indias ja ilmselt vist üldse Aasias. Ja loomulikult tuleb kõiges enne kokku leppida.

Kuigi turistide arv kasvab pidevalt ja nii ka neilt saadav tulu, on enamus Birmast ikka veel väga põllumajanduslik ja käsitöine. Põldudel me kuskil masinaid töötamas ei näinud. Inimesed sidusid viljavihke, harisid kirka ja kõplaga maad, sõelusid kolmjalal viljast aganaid, sõitsid pühvlitega turule, pesid mudases kanalis nõusid, riideid ja ennast. Enamus kaupu transporditakse inimjõul, kas kaelkookudega, pealael, käru lükates või külgkorviga jalgrattal. Autod on luksus, motikas tavapärasem ja eespaikneva korviga jalgratas ülilevinud.  Üks olulisemaid ärisd Birmas on bensiini ja diisli müük. Pea iga 100 meetri järgi on mingi alus ja sellel erinevad kollase või roosaka sisuga ex vee ja alkoholi pudelid ja kollakad kanistrid, Algul ei saanud tükk aega aru, mida müüakse, aga siis  taipasime – motika-, traktori, autokütust loomulikult. Kust kõik see nn must kütus pärineb, ei tea, aga seda müüakse tõesti kõikjal ja ka kasutavad kõik. Nägime linnaliini,,bussigi,, ummikuhetkel kanistrist tangitavat. Suurtes tanklates kedagi pole, aga diisel seal maksab näiteks ca 0,6 Eurot. Palju tänaval, ei tea.

Imgp1362

Imgp1248

Imgp1355

Imgp1361

Tavalise inimese igapäevane elu on lihtne ja eluase samuti. Nii toimus Reinu õhtune massaa┼ż samal lavatsil, kus kaks pisemat pereliiget tema kõrval üksteise kaisus juba magasid. Bussiekskursioonil peatati bussid mingite majade juures ja kõik soovijad saadeti majadesse pissile – mina ei leidnud kohtagi, mis selleks võinuks olla ette nähtud. Nii linnas kui ka maal liiguvad paljud inimesed (ka hästiriietatud kontoripreilid näiteks) käeotsas ca liitrine plekist mannerg, milles lõunasöök. Yangoni peatänavate kõnniteed koosnevad põhiliselt lahtistest liikuvatest betoonplaatidest, mille all vuliseb rõõmsalt linna reovesi – kõndides peab olema vägagi ettevaatlik, mõnigi plaat on puudu ja paljud katki. Aga inimesed on sõbralikud, rõõmsad, naeratavad ja alati abivalmis.

Karjus

Imgp1064

Põllutöölised koju suundumas

Imgp1086

Maisiterade tuivatamine

Imgp1061

Tulevane majaplats

Imgp1181

Väikesed nunnad puid saagimas ja lõhkumas…

Imgp1233

….ja korjandusnõudega koju minemas

Imgp1335

Mida veel…

Inle ääres käisime vaatamas tantsivate  marionettnukkude showd. Igal nukul on küljes kuni 25 nööri ja nii liiguvad neil tantsides lisaks kogu kehale ka varbad-sõrmed ja näo miimika. See nukutööstus ja etendused on traditsiooniline päritav oskus ja on tõesti põnev jälgida, kuidas üks mees kõige sellega toime tuleb. Erinevad nukud annavad edasi erinevat karakterit ja on väljakujunenud aastasadadega.

Imgp1160

Imgp1162
Imgp1163

Kahel korral nägime traditsioonilise Birma tantse ka elavas esituses. Kava algab alati väga vanade õukonnas esitatud tantsudega ja siis edasi tänapäeva poole. Ühes kohas sai Rein piiluda ka lavaauku ja oli vägagi vaimustunud pillidest ja pillimeeste oskustest.

Imgp1314
Imgp1308
Imgp1312
Imgp1318
Imgp1342
Imgp1343
Imgp1345

Rein nägi ära ka ühe kohalikest imedest ja palverännukohtadest – kuldse kivi, millel Kyaiktio bagoda. Selle kivi püsimine tundub trotsivat gravitatsiooni. Sajad inimesed püstitavad ööseks üksteise kõrvale oma telgid, et selles pühas kohas palvetada. Sinna jõudmine oli vägagi vaevaline ja autosõit lahtiste veoautodega üles ja alla mööda kitsukest mäekülge oli midagi, millest ma hea meelega ilma jäin.

Imgp1357
Imgp1356

Imgp1352

Imgp1359

Vaatame homsel hommikusöögil veel hotelliaknast kuldset bagodat ja pealelõunal stardime Kuala Lumpurisse – kaasaega!

Advertisements
25
Dec
12

Untitled

Birmamuljete lõpetuseks teatan alustuseks, et meie ei olnud selles birma lennukis, mis ekslikult lennujaama asemel maanteele maandus. Kuigi ca nädal tagasi maandusime me ka ise samale lennuväljale.

21
Dec
12

Untitled

20.12.12

Nüüdseks oleme olnud 3 päeva Baganis, mis oli 9-13 sajandil Bagani kuningriigi pealinn. Seal on väikesel alal koos üle 2200 (algselt ligi 10000) templi, bagoda ja stupa, mitmes erinevas stiilis. Mõnikümmend aastat tagasi kolis valitsus kõik elanikud sellest nn vanast Baganist välja uude Bagani. Nii ongi kogu alal näha vaid loodus ja templid ja stupad. Kahel neist oli võimalik ka üles ronida ja vaade, mis sealt igasse külge avanes, oli täiesti eriline. Kogu vaate muudab veelgi kummalisemaks see, et reaalsuses on kõik need ehitised eri suurused ja kõrgused ja nii kaob loomulik perspektiivitaju täiesti ja tekib tunne, justkui oleks tegelane mõnes Maara Vindi muinasjutupildis.

Imgp1262

Imgp1263
Imgp1246
Imgp1290
Imgp1301
Imgp1247
Imgp1249

Imgp1276
Imgp1279

Esimesel päeval sõitsime ringi hobusekaarikuga. See on siin väga levinud turistide sõidutamise viis ja kaarikujuhtidel on oma väljakujunenud marsruut, mille jooksul näed ära põhiosa olulisematest ehitistest. Ka  lõuna ja päikeseloojangu imetlemine ühe templi katuselt kuulub paketi sisse. Väga kallis see lõbu pole, terve päev st 8-18 maksab ca 12-13 EUR.

Teisel päeval võtsime rattad, mis on ca 1 EUR päev ühele, ja sõitsime rahulikult oma tempos ringi. Ka kolmanda päeva hommikul sõitsime veel ratastega. Vaatasime ära suurema bagoda ja siis liikus Rein edasi maastikumuljeid hankima ja mina otsustasin turgu külastada ja siis veidi rahulikult kirjutada. Tundsin, et mingist hetkest muutub üha uute templite vaatamine väsitavaks ja ei anna enam midagi senisele emotsioonile juurde. Turg oli tohutusuur madalate varikatustega ala, kus müüdi kõike. Samas ei kutsunud mustus ja agressiivsus midagi ostma. Uurisin ka eelnevalt pakisaatmise võimalust, kuid olenemata sellest, et siin on rahvusvaheliste saadetiste postkontor, ei kvalifitseeru Eesti nimekirjas olevate riikide hulka. Lohutuseks, ka Soome ja Rootsi mitte, küll aga Taani ja Venemaa.

Üldiselt on Bagan üsna erinev Inle järve äärsest piirkonnast. Inimesed on räpasemad ja agressiivsema müügisooviga. Isegi toit on halvem ja paar korda ka täiesti söödamatu – nad kasutavad mingit odavat ei tea millest tehtud õli, mis jahtudes hangub ja suhu ebameeldiva maitse jätab. Korralikumatest kohtades seda pole, aga teeäärsetes küll. Lisaks on siinne maapind väga liivane ja nii liigud ja sõidadki pidevalt paksus tolmus ja liivas. Sageli jääb ratas kinni ja pead kõndides edasi lükkama.

Mida siis öelda kõigi nende tuhandete templite-stupade kohta. Enamus neist on rajatud 11. -13. sajandil, siis oli Bagani riigi õitseaeg. Praegu näeme me põhiliselt ainult punasest liivakivist tellistest ehitisi, aga osaliselt on säilinud ca 2cm paksune krohvikord, kust näha, et kõik ehitised olid kaetud uhkete nikerdustega ja ka värviliste emailkaunistustega. Märgata on nii kollast kui ka rohelist. Paljude templite sees on näha, et kogu sisemus oli kaetud ülipeenikeste joonistustega, midagi jaapani tušimaali ja kohati Klimti vahepealset. Kuna templid on seest pimedad, siis kasutame oma matkalampi joonistuste valgustamiseks ja need on tõesti imelised, detailsed ja täis üllatusi!!! Samas on pidevalt näha ka üsna kirvemeetodil restaureerimistööd. Kõik Buddhad on niikuinii ühesugusteks ddisneytüüpseks taastatud ja värvitud. Kui kuskilt kõrvalisest kohast mõne vanema Buddha leiad, on ta hoopis teistsuguse näo ja ilmega. Ka UNESCO ei võtnud seda unikaalset piirkonda maailmapärandite nimekirja just väga diletantliku restaureerimistöö tõttu. Loodame, et midagi kogu selle unikaalsuse säilitamise juures siiski muutub, sest kõige ,,valemini,, mõjuvad just mõne suursuguse ministri ja tema naise annetusena lihtsalt valgeks krohvitud ja siis jälle lagunevad templid.

Kõikidesse templitesse tuleb siseneda paljajalu ja nii palju pole ma vist elus avalikes tolmustes kohtades paljajalu kõndinud. Iga tempel ja stupa on erinev ja lõpuks ei mäleta enam eriti täpselt, millises templis just mida erilist nägid. Nii ei hakka ma ka teid koormama erinevate templite nimedega. Püüan siia panna üles mõned pildid üldmulje saamiseks.

Uued Buddhad

Imgp1245

Imgp1237

Imgp1255
Imgp1280

…ja vanem

Imgp1281

Välised kaunistused

Imgp1284
Imgp1269
Imgp1286

Ja muidu kummalised tegelased

Imgp1239
Imgp1252
Imgp1256

Imgp1305

Soovin kõigile headele lugejatele kaunist jõuluaega ja rahulikku aastalõppu. Alates 21.12 oleme kümne päeva jooksul internetist eemal (tõenäoliselt) ja seega uusi postitusi ei tule. Ärge meie pärast muretsege, anname endast teada jälle niipea, kui võimalik. 

Imgp1295
Imgp1297

 

20
Dec
12

Untitled

17.12.12 kirjutatud, aga polnud internetti

Eile matkasime terve päeva mägedes. Alustasime taas kell kaheksa ja taas ootas matkajuht meid väravas. Kiire kõnd läbi linnaserva ja mäkkeronimine võis alata. Mingeid väga hirmsaid tõuse ei olnud, aga riideid võtsime küll varsti vähemaks.

Jõulutervitus jõulutähe alt ­čśë

Imgp1168

Imgp1193

Õnneks oli meie juht hea inglise keele oskusega ja ka muidu arukas ja mitmekülgsete teadmistega kohalikust loodusest ja elust. Siiski on arusaamine üsna vaevaline ja peab kõvasti keskenduma. Mul on see mõnevõrra lihtsam vist seetõttu, et olen 15 aastat erinevate täiskasvanute ja laste inglise keelt kuulnud ja ka muudest keeltest püüdnud aru saada. Sageli vahendan öeldut Reinule.

Imgp1170
Imgp1165
Imgp1182
Imgp1184

Imgp1217

Teel ülespoole nägime mitmeid väikesi külasid, mis kõik põldudega ümbritsetud. Juba lennukist oli näha kaunis lapitekimuster kõikjal, nii orgudes, kui ka mäekülgedel. Ja kasvab siin tõesti kõike, ja pea kogu ümbritsev taimestik on söödav või siis vähemalt raviv. Meie giid tutvustas meile kõiki taimi ja puid, mille kohta küsisime. Mõni taim oli värvimiseks ja tätoveeringu värviks, mõni ravimiseks, mõni maitsetaim ja bambus ja kõik söödav: suhkruroog, hernes, piparmünt, küüslauk, sibul, mais, nisu, tomat, kurk, suvikõrvits, kapsas ja lillkapsas, tuviuba ja põlduba, ingver, beetel, roheline tee, banaanid, avokaadod,  papaia, tšilli, orus veel riis, mandariin, arbuus ja kartul ja järves kala. Igatahes tundub, et ennustatav maailmalõpp birmalasi küll ei ähvarda, sest neil kõik eluks vajalik endal olemas ja mägedes ka vesienergia või päikeseenergia. Elektrit mägedesse veetud ei ole.

Mis taimed kasvavad?

Imgp1174

vastus: sigarilehed

Imgp1185

vastus: roheline tee

Imgp1214

vastud; ingver

Imgp1213

vastus; küüslauk ja palju ja kõikjal

ja küüslaugupõllu kastmine

Imgp1202

Imgp1204

vastus; avokaado

Imgp1221

vastus: hernes – vot just ülal, all sageli veel paprika jm

Imgp1216

vastus: suhkruroog

Imgp1183

vastus: bambusesalu

Mis mind aga kõige enam hämmastas, on nende lasteaedade ja koolide võrk. Ka igas 150 inimesega mägikülas on oma eelkool (5-7) ja algkool ja kolme küla peale ka põhikool. Ja seda absoluutselt kõikjal ümber järve ja mägedes. Nägime pidevalt koolimaju ja ühes põhikoolis toimusid järelaitamistunnid ka pühapäeval.

Imgp1197

Lapsed retsiteerisid mingit teksti ja õpetaja oli vägagi konkreetse häälega ja resoluutne Õpetajaks saab olla vaid erialase kõrgharidusega inimene. Mägedes on kooli juures nn õpetajate majad, kus nad siis kooliajal elavad.

Imgp1196

Koolid ja lasteaiad on õpilastele tasuta ja kohustuslikud vähemalt 14-15 eluaastani. Visuaalse vaatluse järgi tundub, et väga oluline tund koolis on ka jalgpall, sest pea alati, kui mõnest koolist möödume, näeme hoogsat jalgpalli. Viimane on Myanmaris ka tegelikult väga populaarne ja lapsed mängivad seda spetsiaalse bambuslehtedest valmistatud palliga. Lisaks lasteaiale ja koolile on igas külas ka arstipunkt ja selleks taas konkreetne maja ehitatud. Nii õpetajate kui külaarsti palk tuleb riigilt ja neil on ka pension garanteeritud, kui 60 aastaselt töö lõpetavad. Kohaliku arstiabi eest tuleb veidi maksta, agakui probleem tõsine, siis haigla linnas on juba tasuta. Tundub üsna sotsialismi moodi olevat ja vägagi inimsõbralik.

Esimeses külas astume sisse nn majaehitustöökotta, see on üks sara, mille all vastavalt tellija mõõtudele bambusest seinu ja põrandaid punutakse.

Imgp1164

Ka juba valmis katusealune kolmnurk toetub vaiadele. Üldse on bambus väga tänuväärne ehitusmaterjal: maja on bambusvaiadel, seinad on bambusmattidest, ka põrandad, bambus on treppideks ja küljepostideks ja mööblik ja üldse kõigeks, ka mütsideks näiteks.

Teine väga oluline taim on nn sigaripuu, mille lehed korjatakse, kuivatatakse spetsiaalse põrandasse ehitatud kiviahju peal, sorteeritakse vastavalt suurusele, laotakse lillekuijulistesse ringidesse ja nendest pannakse kokku ca 1,5 meetrised  ja umbes o,4 meetrise läbimõõduga torudesse, mis siis pühvlitega turule müügiks viiakse või kokkuostjatele müüakse. Ühe toru eest saadakse ca 50000 kohalikku raha ehk 55USD. Nendesse lehtedesse keeratakse vastavates töökohtades tubakas ja nii valmivadki sigarid.

Imgp1190
Imgp1177
Imgp1176

Mida edasi, seda enam tuleb meile vastu naisi ja lapsi toidunõudega, kes põldudel töötavatele meestele toitu viivad. Ka meil on lõunapaus ette nähtud. Siseneme ühte bambusmajja, ronime bambustrepist üles ja istume bambusmattidele. Peremees teeb teises toas tule põrandale, kus selleks spetsiaalne koht, ja asub toitu valmistama. Reinu eelnev küsimus giidile, et kus süüa tehakse ja miks korstnaid pole, saab nüüd vastatud (korstnaküsimus on giidile üldse arusaamatu), tulekolle põrandal ja suits seintest ja väikesest august välja. Kuna mägedes on ööd üsna külmad, siis talviti ka magatakse tuleaseme ümber koos.

Imgp1186
Imgp1189

Toiduks nuudlisupp juurviljadega, mis siin üks meie kergetest lemmiktoitudest päeval, roheline tee, koogikesed ja puuviljad. Pärast lõunasööki on aega veidi puhata ja nii uurin ma giidilt mitmeid asju: abiellumiskommetest, matustest, munkadest ja nunnadest jne.

Matkates näeme pidevalt tuttavaid kohti, kus oleme eelmistel päevadel ratta või paadiga matkanud. Vaated linnal, järvele ja järveümbrusele on väga kaunid.Oleme endalegi märkamatult üsna kõrgele jõudnud. Peale lõunasööki läheb tee juba allapoole. Kes kunagi mägedes käinud, teab, et ega allaminek pole oluliselt kergem ülesronimisest, lihtsalt võhma ei nõua nii palju, küll aga lihaseid. Kui hommikul nägime kaubaga turule minevaid mägikülade inimesi, siis nüüd tulevad ronivad nad tagasi, tassides taas kotte, sedapuhku ostetud kaubaga.

Mägedes elab inimesi kolmest erinevast hõimust. Päris rahvariideid enam ei kanta, aga üks hõimudest on äratuntav käterätist turbani ja tumedate riiete järgi. Teistel me vahet teha ei oska.

Imgp1207

See küll linnapilt, aga sama hõimu inimestest

Imgp1232

Pärast mitmetunnist laskumist jõuame järve äärde, kust siis paadiga linnapoole liigume. Selel päeval näeme imelist päikeseloojangut, mis kogu taeva leekidesse lööb. Oli väga mõnus päev.

Imgp1223
Imgp1227
Imgp1230

 

15
Dec
12

Untitled

15.12.12

Startisime hommikul kell 8.00. Sel ajal on väljas üsna külm, arvame, et ca 10-12 kraadi. Ka õhtul pärast päikeseloojangut läheb kiiresti jahedaks ja vaja on sokke, kampsunit ja kilekat. Järvele jõudes selgub veel, et kõikjal on tihe udu.

Imgp1096
Imgp1109

Turistile on elu mugavaks tehtud, paadimees on väravas ootamas, umbkaudne traditsiooniline teekond paigas ja kõik toimib vägagi täpselt. Veidi keerulisemaks muutub olukord kohe, kui  mingid erisoovid on, tahad kuskile minna või siis mitte minna. Inglise keel on siin väga piiratud kujul ja osade kaashäälikute ja sõnalõppudeta (nagu mujalgi Aasias) ja midagi eriti selgitada ei õnnestu, aga tegelikult pole vajagi.

Meie paadisõit algas järväärse liikuva turu külastamisega. Turg oli osaliselt turistidele (suveniirid, ehted, väidetav antiikträni jm) ja osaliselt kohalikele (puuviljad, tee, riis, kuivatatud ja värske järvekala ja samuti kõik muu eluks vajalik, nagu riided, taldrikud jne).

Imgp1099

Hoomikune kalsaak järvest

Imgp1102

Kohalikud saiad, mis peale valmistamist kuivavad lihtsalt aia peal või maapinnal

Imgp1104
Imgp1103

Uurisime ja vaatasime veidi ja siis edasi. Teel sõitsime mööda paljudest kaluritest ja suundusime näidiskangatöökotta. Seal nägime, kuidas senini valmistatakse käsitsi kangast siidist, lootosest või puuvillast. Lootosvarrest kanganiidi saamine oli minule üllatuseks. Niidid  värviti kohapeal ja kooti erinevateks kangasteks, põhiliselt meeste ja naiste seelikuriieteks, aga ka kõigeks muuks. Kangasteljed olid väga sarnased eesti kangastelgedega, ainult osaliselt bambusest. Oleksin meelsasti nii mõnegi riidetüki kaasa ostnud, aga kahjuks on minu kandevõime piiratud mahu ja jaksuga.

Imgp1111
Imgp1112

Edasi liikudes sõitsime läbi veel mitmest vaikülast, kus inimesed oma igapäevaseid toimetusi toimetasid. Nägime tohutuid ujuvaedasid, millede saak suurtes punutud korvides hommikul paatidega turule viidi. Nägime lapsi hommikul kooli minemas ja õhtul tagasi jalutamas, kõigil rohelised seelikud seljas ja hõbedane toidunõu käeotsas. Nägime naisi järves pesu ja nõusid pesemas ja lobisemas. Nägime mehi kalastamas või järvest aedade valmistamiseks taimi kogumas. Kõik oli mõnusalt tegus ja rahulik.

Imgp1110
Imgp1108

Paadid järvetaimedega

Imgp1107

Koolilapsed oma sööginõusid pesemas pärast kooli

Imgp1137
Imgp1116

Meie reisiplaanis oli veel sigarivalmistamise töökoda, kus kohalikust tubakast käsitsi pulga ja kile abil oskuslikult sigareid keeratakse ja siis riisiliimiga kokku liimitakse, isegi maisivarrest filter on otsa lisatud. Rein proovis ja hindas heaks. Turgudel ja söögikohtades on neid kohalikke sigareid palju müüa ja ka turistid tarvitavad neid meelsasti. Viimane töökoda, mida näidati,  oli hõbeseppade töökoda, seal valmistati kohalikust hõbedamaagist hõbedat ja ka ehteid. Meie kuskilt midagi ei ostnud, aga eks nende näidistöökodade eesmärk on põhiliselt ikka müümine. Taaskord pean rõhutama, et aktiivne müügipressing siin puudub, vaatamine ei maksa midagi ja kui ka midagi ei osta, naeratatakse ja tänatakse lahkudes rõõmsasti.

Järvele on rajatud ka mitu kloostrit ja pagodat.Meie külastasime nn hüppava kassi kloostrit, kusoligi kümmekond kassi, kes õnneks mõnusalt lesisid, mitte ei hüpanud hullunult ringi. Selles pagodas toimus mingi 3 väikese, pidulikult riietatud tüdrukuga tseremoonia, mis täpselt, jäi arusaamatuks.

Imgp1141

Imgp1144

Imgp1143

Igatahes oli pagodas kõva muusika, põrandal istusid erinevates ringides mehed ja naised, kelledest osadel olid ka pidusöögid ees. Keegi isegi filmis ja kõik olid rõõmsad, ka turistid. See pagoda oli osa kloostrist ja seal olid kolm üsna kummalist annetustelauda, ühel erinevad puu- ja juurviljad kaunikujulisteks lõigatud, teisel mingi küünla ja sigaripuu ja kolmandal rahakuuskede sarnased potid.

Imgp1149
Imgp1151
Imgp1148

Miks just sellised, jäi taas arusaamatuks, sest kõik on omakeelne (ka numbrid on teised) ja küsida pole kelleltki ja kui küsimusest kehakeele abil veel aru saadakse, siis vastusest ei saa meie ikka mitte midagi aru. Samas, siin on rändamas ka palju eakaid turiste, eriti Prantsusmaalt, kellel on omakeelne kohalik giid pidevalt kaasas. Ja kui me head inglise keelt ei ole kuulnud siin kedagi rääkivat, siis head prantsuse ja itaalia keelt küll. Samas on Birma ju endine briti asumaa.

Ka järgmine Pagoda, mida külastame, on omapärane. Nimelt on seal kesksel kohal viis suurt muna, mida kõik usinalt kummardavad ja siis neile imeõhukesi (päris)kullast kleepse peale kleebivad. Need munad on pagodale annetatud  1930-ndatel aastatel ja nüüd muutuvad need iga järgmise annetaja kaasabil üha suuremaks ja kuldsemaks ja pühamaks. Naisi sinna lähedale ei lubatud, aga Rein sai kaeda ja katsuda küll.

Imgp1113
Imgp1119

Kõige huvitavamaks kohaks järve ääres d┼żunglis on meie meelest  Indeing Pagoda, mille ümber väidetavalt 1054 stupat. Stupasid on seal tõesti tohutult, vanimad neist 17. – 18. sajandist. Kõige erilisemana mõjuvad vanad ja lagunenud stupad, milledest suured puud või kaktused välja kasvavad. Kogu kompleksi restaureeritakse tasapisi annetuste toel. Nii on juba korda tehtud stupadel annetaja nime ja aastaga tahvlike. Ja annetajaid on kõikjalt, ka Euroopast. Näeme isegi, kuidas restaureerimistöö käib. Samas on vanadelt stupadelt näha, et kunagised nikerdused ja kaunistused on olnud võrratult peenemad ja detailsemad. Ei teagi kohe, mis sellele paigale parem oleks, kas kõige restaureerimine ja kuldseks värvimine või hoopis senisel kujul konserveerimine. Vaadake ja otsustage ise.

Imgp1126
Imgp1129
Imgp1135

Imgp1127
Imgp1124

Imgp1133
Imgp1132

Tagasiteel liigume järve poole mööda maalilist jõge, mille kallast pidi ruttavad koju lapsed ja töölised, pestes ennast ja pesu. Meiegi oleme täis erilisi muljeid ja mõnusat rahu. Birmas lihtsalt on kõik väga loomulik ja rahulik. 

Imgp1121

Imgp1153

14
Dec
12

Untitled

14.12.12

Inle Lake – üle 100km2 suurune järv, millel palju vaiadel külasid ja ujuvaid põlde. Meie öömaja on väikeses Nyaungshwe linnas. Saabumisõhtul jalutamegi linnas ringi, ostame turult puuvilju ja käime söömas.

Imgp1056

Milline riis milliseks toiduks?

Imgp1062

Kuna see piirkond on 1 peamistest  Birmat külastavate turistide sihtkohtadest, siis on siin palju söögikohti ja ööbimispaiku ja loomulikult järvesõitu pakkuvaid paadimehi. Birmalaste teenusepakkumine pole pealetükkiv, küsivad ja jätavad siis rahule. Ka tipinorimine pole kombeks. Samas on nad meeldivad teenindajad, alati abivalmis ja naeratavad. Õhtust sööme öömaja lähistel 4 lauakesega söögikohas, mis ilmselgelt ühe perekonna ettevõtmine.

Imgp1063

Kõik on väga armas ja meeldiv, mina võtan vesikressi- ja Rein sinepisupi, lisaks ühe kohaliku juurviljatoidu ja Inle kala grillituna. Õnneks pole birma köök nii terav, kui tai või india oma, kuigi mõned toidud võivad ootamatult olla üsnagi teravad. Näiteks järgmise õhtu traditsioonilises birma söögikohas on ligi pooled lisanditest vägagi teravad, aga teine osa taas väga maitsev. Siin tellime ka avokaadosalati, mis on tohutu suur – sellised olid ka turul nähtud avokaadod, ja nn marineeritud teelehesalati, mis on üks erilistest rahvustoitudest. Mõlemad salatid on väga head. Söögid on siin põnevad.

Järgmisel päeval rendime jalgrattad (ca 1 Eur päev) ja läheme järve ümbrust avastama. Esimeseks sihtkohaks on kuumaveeallikad. Tee lookleb läbi vaiadel külade, näeme naisi kanalites pesu pesemas või koju sõudmas, kuuleme lapsi lasteaias ja märkame mingit pidu, kuhu kinkidega suundutakse.

Lasteaed. Tundub, et õueala pole ja kuidas on lood aasianõuetega, ei tea!?

Imgp1067

 

Veel üks, kus käisin ka sees.

Imgp1079

Tugevalt on tunne, nagu oleks sattunud nõukaaegsesse Vietnami pildialbumisse: bambuskübarate ja pikkade seelikutega inimesed, bambusmärss kaelas ja kõblas õlal, liikumas rahulikult riisipõldude vahel, taamal vaiadel külad ja mäed. Inimesed on sõbralikud ja väärikad, tehes oma tegemisi.

Imgp1066
Imgp1140

Kuumaveeallikad osutuvad rohkem turistiSPAks ja otsustame need vahele jätta. Sõidame edasi järgmise külani, kust on võimalik paadiga teisele kaldale sõita, et sealtkaudu tagasi liikuda. Paadisõit algab omaniku kodu kõrvalt väikesest kanalist, ootame pererahva majatrepil paati ja jälgime külaelu.

Imgp1071

Imgp1072

Mitu põlvkonda (tundub, et 4) elab ilmselt koos: väikesed lapsed mängivad rahulikult ema lähedal trepil, lehvitavad ja naeratavad; vanavanaema piilub uksest ja vanaisa tuleb eemalt paadiga, mida vanaema aitab kaldale tirida; poeg on see, kes meid külavahelt kinni ,,püüdis,, ja endale värbas. Sõit on väga maaliline ja samas rahulik. Vastu tuleb mitmeid väiksemaid kalurite paate. Inle eripära on nn jalaga aerutamine, st paadimees seisab püsti ja üks jalg on ümber aeru keeratud. See aitab üsna taimerohkes vees paremini ja tugevamalt hoogu anda.

Imgp1152

Omapärane on veel nende komme kükitada täiesti paadi ninas, praktiliselt vee kohal, ilmselt on sellelgi mingi hüdraulilis-praktiline seletus, näiteks, et takistus väiksem ja samas taimed paremini näha… Näeme ka palju linde ja tõesti ujuvaid aedasid, täpsemalt tomatipõlde.

Imgp1097

Nende rajamiseks korjatakse järve sügavamast osast pikki veetaimi, millest punutakse siis nn elus aluspõld, selle pannakse muda ja nii ongi põld valmis. Selline pinnas on väga viljakas.

Taas maapinnal, jätkame oma rattaretke. Teel põikame sisse ühte udupeenesse järvehotelli, kus mitukümmend vaiadel maja, ujuvad lilleaiad, SPA ja peen restoran. Kõik täiesti reserveeritud – lääne turiste on piirkonnas tõesti palju ja igas vanuses ja igasuguse eelarvega. Meie tase see hotell ei ole ja pärast värskendavat külma rohelist ingveriteed, mida meile kui uudistajatele lihtsalt kandikult pakutakse, liigume taas edasi. Järgmiseks sihtkohaks on – üllatus, üllatus – birma veinimõis, st kohalik veinitööstus, mis rajatud prantslaste abiga 2002 aastal.

Imgp1085
Imgp1088
Imgp1087
Imgp1089

Ümberkaudsetel mägedel kasvatatakse prantsuse, saksa ja hispaania viinamarjasorte ja nii degusteerimegi Sauvignon Blanc`i (väga põnev), Chardonnay`d, Rose D`Inlet, Cabernet Sauvignoni ja Late Harvestit (samuti üllatavalt hea). Võtame kahepeale ühe degusteerimise, sest vaja ka edasi sõita. Pärast näidatakse meile ka veinitööstust, kus mitu uhket itaalia masinat ja veel rohkem inimesi veine korgitama ja kastidesse pakkumas – põnev igatahes. Kahjuks ei ole neid veine peale Birma võimalik kuskilt osta, aga küllap muutub seegi. Väntame veel ligi pool tundi ja saabki meie maaliline jalgrattaretk koos lõppeva päevaga otsa.

Homme paadiga järvele.

 

13
Dec
12

Untitled

13.12.12

Yangoniga esmatutvuse tegemiseks oli meil plaanitud üks päev. Hiljem satume siia ilmselt veel paar korda tagasi. Esialgseteks külastuskohtadeks oleme valinud kaks suurt pagodat. Esimene neist on 19 saj keskel rajatud  Sule Pagoda.

Imgp1004

Edasi jalutame suurima, Shwedagon pagodani, mis kauni ja kuldsena paistab üle linna.

Imgp1013

Pagodani jõudmiseks tuleb minna mööda pikka, poodidega ääristatud treppi (jalanõud kotiga kaasas).

Imgp1017
Imgp1021
Imgp1023
Imgp1024

Imgp1026
Imgp1041
Imgp1016
Imgp1030

Pagoda ehitamist on arvatavasti alustatud 6-10 sajandi paiku ja seda on läbi sajandite pidevalt täiendatud erinevate templitega. Pagoda on saanud kannatada mitmetes maavärinates, kuid on alati üha uhkemana taastatud. Keskse stupa kõrgus on 99 meetrit ja ta on kaetud ehtsa kullaga. Kulda on pagodale selleks otstarbeks annetatud alates 15. Sajandist ja see traditsioon jätkub ka tänapäeval. Tipus olev nn vihmavari on kaetud üle 5000 teemandi ja 2000 rubiiniga. Pagodas on 2 suurt pikksilma, millega neid isegi näha on võimalik. Meie imetleme kõike seda ilu lõunast kuni päikeseloojanguni, üha jalutades ja uusi asju avastades. Õhtul läheb tööle kogu valgustus ja valguskaunistused ja mis seal salata, veidi nagu budistliku disneylandi moodi tunne tekkib, sest kõik hiilgab, särab, läigib ja plingib. Inimesi on siin jalutamas palju, nii turiste kui munki ja lihtsalt kohalikke.

Imgp1046
Imgp1049

Meile on pilet 5USD, aga kohalikele on bagodasse sisenemine tasuta. Inimesed annetavad põhiliselt raha, on ka uhkeid lillebukette ja ühes konkretses templis palju kookose ja banaanikobaratega korve.

Imgp1010

Banaanide ja kookoste müügikoht.

Imgp1029

Banaanikobaraid alati paaritu arv ja bagodas liikumine alati kellaosuti suunas, nii on õige. Väga palju näeme veel esialgu arusaamatut rituaali, kus kujudele mingitele kindlatele nurkmistele kujudele korduvalt kulbiga vett pähe valatakse. Hiljem saame teada, et need on nädalapäevi ja kindlat planeeti tähistavad  Budhha välimusega postid, mis asuvad bagoda kaheksas nurgas (kolmapäev on jagatud enne- ja pärastlõunaks) ja kuna  inimese tulevik on väga tugevalt mõjutatud päevast, millal ta sündis, siis käiakse oma nädalapäevale ohverdamas ja voolava veega kuju pesemisega head õnne palumas. Tekkis ka endal huvi, mis päeval ma sündinud olen, et siis vaadata, kas mul iseloomuomadused langevad kokku nendega, mis sellel päeval arvatakse olevat. Uurin asja. Üldse on astroloogia ja ennustamine siin väga levinud ja nii ümber Sule Pagota kui ka Shvedagon pagodas on palju astroloogipunkte, kust edaspidiseks eluks nõu saab küsida. Tundub põnev, aga äkki oleks parem mitte teada, mõtleme veel.

Kõik Birma mehed on elus vähemalt korra või kaks mungad, võimalusel rohkem. Seda on näha ka kõikjal tänavapildis, kus tumepunastesse mungarüüdesse riietatud mungad, poistest meesteni, päikesetõusust loojanguni oma kastidesse toidu jm jaoks annetusi koguvad. Tundub, et tänapäeval saavadki nad toidu asemel pigem raha ja kuna selliselt liigub igast perest keegi mingil ajahetkel, siis tundub, et midagi õnnestub kõigil neil annetuseks saada. Pealetükkiv see kõik ei ole, pigem silmade ja ┼żestide keel. Samuti kohtame tänavatel ja pagodas roosadesse rüüdesse riietatud kiilaspäiseid nunnasid, samuti tüdrukutest naisteni, kes annetusi koguvad, aga nei on näha vähem.

Imgp1045

Pagodas istudes teen taas ka lihtsalt inimestest pilte. Nii mehed kui ka naised kannavad põhiliselt seelikut (longyj) mis meetel eest kokku sõlmitud ja naistel lihtsalt kokku õmmeldud.

Imgp1034
Imgp1035
Imgp1033
Imgp1032

Imgp1039

Tundub olevat mõnus ja mugav. Naistel ja lastel on põskedel kollakad  ruudukujulised  plekid, mis osutuvad päikesekaitsekreemiks. Miks just ainult põskedel ja miks ruudukujulised, ei tea siiani. Kuna Birma on alles aeglaselt maailmale avanemas, siis on siin praeguseni vähe autosid ja näiteks mobiiltelefone. Viimaste asemel on tänavatel väike lauake ca kolme telefoniga ja ühe tädiga, kes seda teenust müüb. Ja selliselt kõnelejaid näeme palju.

Imgp1014

Samuti on tänavatel veel palju rahavahetuse pakkujaid, kuigi nüüdseks on ka pankadel see teenus juba mõistliku kursiga. Ja Yangonis nägime vähemalt kahte ATM rahaautomaati, kuigi kõigis senistes informatsiooniallikates väideti, et seda Birmas ei ole. Asjad tunduvad siin muutuvat kiiresti ja kahjuks ka kallimaks.

Yangonist liigume lennukiga edasi sisemaale. Ka rongi või bussiga oleks võimalik see reis ette võtta, aga öö Birma rongis tundub kõig ikirjelduste järgi veelgi ekstreemsem ja ka bussisõit on väga pikk ja aeglane. Lennukiga kulub üks tund ja siis veel ligi tund taksoga järvede piirkonda, mis on meie sihtkoht. Oleme taas tellinud omale hotellist transpordi vastu, mis on alati odavam, kui ootavaid taksosid kasutada ja loomulikult ka mugav.




Recent Comments

pomole on SAO PAULO 1
Sille on SAO PAULO 1
Kristi on SHARJAH
Sille on Muscat 2
Liilia Virves on Muscat

Categories

Advertisements