Archive for February, 2013

23
Feb
13

Untitled

23.02.2013

Ikka Kambodžas ja ikka Sihanoukvilles.

Oleme ennast siin mõnusalt sisse seadnud  (ikka eestlaste hotellis) ja peamiselt puhkamisega tegelenud. Ja nagu ikka, ei ole puhkamisest palju kirjutada. Ärkame hommikul, joome all baaris mõnusa kruusitäie head kohvi ja sööme midagi kõrvale.

Imgp2213

Paneme rannaasjad kokku ja sõidame moto tuk-tukiga kõige kaugemasse (ca 8 km) ja rahulikumasse randa.

Imgp2214
Imgp2215
Imgp2216

Otsime mõnusa varjualuse koos rannavooditega, loeme ujume ja sööme vahel kergelt.

Meie kõrval on näha kohalikke maniküüri-pediküüri-massaaži tegijad, keda rannas palju.

Imgp2219

Umbes pool viis hakkame jala pikki rannaäärt koju jalutama.

Imgp2220

Pimedaks läheb veidi pärast kuut ja selleks ajaks olemigi enda rannale matkanud. Pärast riiete vahetamist läheme selle päeva meeleoludega sobivat söögikohta otsima.

Imgp2206

Vahel sööme ka enda baaris (ikka eestlaste hotellis) mõnusat kodust toitu, näiteks väga häid pelmeene (teeb keegi kohalik venelane) või karjasepirukat (kartulipudru-hakklihavorm juustuga). Peale söömist kasutame internetivõimalusi erinevateks tegevusteks ja siis magama pärast väsitavat puhkepäeva J

Vahel siiski on ka erinevaid päevi. Panen siia mõned pildinäited ja kirjeldused.

Katamaraniga sõitmas

Imgp2212

Imgp2210

Turul, kust varume alati palju puuvilja, eriti head on mangod ja ananassid, super!

Imgp2191

Imgp2195

Imgp2192
Imgp2208

Kookoshelveste lihvija turul

Imgp2193

Müüja turul absoluutselt vältimatus võrkkiiges (on kõigil ja kõikjal) tukkumas

Imgp2194

Juuksuriteenus – ikka turul

Imgp2196

Arhidektuurinäidis linnast – moodne fassaad ja taga tüüpiline maja

Imgp2198

Riietumisstiil: naistel kõige levinum nn nõuka aegne sitspidžama. 

Imgp2199

Rein baarmanina kätt proovimas. Vasakul Beach Road Hotelli omanik Lauri ja teiselpool rannabaari Amigo omanik Reiko (endine Amigo baarman)

Imgp2207

Krabisid ostmas,

Imgp2202

keetmas,

Imgp2203

ja söömas

Imgp2205

Kohalike puhkeala rannas: võrkkiikedega katusealused, kus matit maas, et istuda ja süüa

Imgp2200

Ka võrguga kalapüük käib rannas rinnuni vees

Imgp2226

ja hiljem turustamine. Näiteks see suur sõelatäis kalu (ca 2,5 kg) maksis 2,5 USD

Imgp2223

Järgmisel nädalal reisime edasi Siem Reapi, et külastada kuulsaid Ankor Wati templeid ja siis vist….

Advertisements
23
Feb
13

Untitled

22.02.2013

Ikka Kambodžas ja ikka Sihanoukvilles.

Oleme ennast siin mõnusalt sisse seadnud ja põhimiselt puhkamisega tegelenud. Ja nagu ikka, ei ole puhkamisest palju kirjutada. Ärkame hommikul, joome all baaris mõnusa kruusitäie head kohvi ja sööme midagi kõrvale.

Paneme rannaasjad kokku ja sõidame moto tuk-tukiga kõige kaugemasse (ca 7 km) ja rahulikumasse randa.

Imgp2214

Imgp2215

Imgp2216

Otsime mõnusa varjualuse koos rannavooditega, loeme ujume ja sööme vahel kergelt.

Imgp2219

Umbes pool viis hakkame jala pikki rannaäärt koju jalutama.

Imgp2220

Pimedaks läheb veidi pärast kuut ja selleks ajaks olemigi enda rannale matkanud. Pärast riiete vahetamist läheme selle päeva meeleoludega sobivat söögikohta otsima. Vahel sööme ka enda baaris (ikka eestlaste hotellis) mõnusat kodust toitu, näiteks väga häid pelmeene (teeb keegi kohalik venelane) või karjasepirukat (kartulipudru-hakklihavorm juustuga). Peale söömist kasutame internetivõimalusi erinevateks tegevusteks ja siis magama pärast väsitavat puhkepäeva J

Vahel siiski on ka erinevaid päevi. Panen siia mõned pildinäited ja kirjeldused.

Järgmisel nädalal reisime edasi Siem Reapi, et külastada kuulsaid Ankor Wati templeid ja siis vist….

 

13
Feb
13

Untitled

13.02.2013

Kõigepealt HEAD UUT MAOAASTAT kõigile!

Imgp2098

Soovivad madu-Eve ja madu-Rein

Juba Singapuris oli kõikjal näha (mandariinipuud ja kaunistused kõikjal) ja kuulda, et tulemas on oluline püha, nii ka siin Kambodžas. Meie sõitsime selleks ajaks Sihanoukville linnast väikesele Koh Rung Sanloemi saarele.

Imgp2175

Pühvel meres…

Imgp2174

…tegelikult küll mitte päris. Vist kohalik TaunoKangro…

Ja väike saareke meres.

Imgp2177

Ka sealt said uusaastaüritused meid kätte, põhiliselt küll rohkem negatiivse pool pealt. Nimelt olid enamus kohalikud töötajad saarelt lahkunud (tööandjad seda takistada ei saa), et oma peret ja sugulasi külastada ja nii oli paar tundi toidu ootamist üsna tavaline.

Looduse poolest oli saar väga kena, pikad liivarannad,

Imgp2180

helesinine vesi ja eriti plankton. Juba saarele minnes kuulsime kõigilt soovitust minna öösel, enne kui kuu tõuseb, ujuma, et näha, kuidas plankton vees helendab. Ja tõepoolest, kui vett enda ümber liigutada, siis säraks nagu sajad pisikesed jaaniussid vees. Ja liikudes on pidev helendus ümber. Rein tuli mõttele seda kõike vee alt snorgeldamis maskiga uurida, ja tõesti, see elamus oli veelgi võimsam. Tunne oli, nagu Rein ütles, et oled Jumal, kes loob tähti ja galaktikaid.

Muidu on see saar põhiliselt seljakotirändajate pesapaik. Neile on odavad ja lihtsad öömajad,

Imgp2184

odav õlu ja kergelt kättesaadav joint sinna kõrvale. See kombinatsioon mõjub pikapeale vist igaühele ja nii oli ka meie vähe korralikuma öömaja peremees pidevalt poolkontaktne ja emotsioonitu. Ja meie olime sipelgate närida. Alguses arvasime, et tegu on saare ülipisikeste valgete sääskedega, aga kui mõne päevaga meenutasime juba tuulerõugeid põdevat väikelast, tundus asi kahtlane. Selle, et meie voodis toimetasid ka pisikesed punased sipelgad, avastasin ma alles viimasel hommikul. Eelmisel ööl möödus viseldes ja kratsides. Eile linna tagasi jõudes läksime kohe apteeki, saime rohtu nii peale määrimiseks, kui sisse võtmiseks. Ja korralikud lääne rohud on siin samuti väga odavad, nagu kõik muu.

Sihanoukvilles ööbime eestlaste rajatud kaheksakümnekohalises hotellis. Tunneme ennast siin mõnusalt ja turvaliselt ja mis eriti tore, igasugune info on lihtsalt kättesaadav. Algsest kolmesest pundist on praegu siin endiselt tegutsemas Lauri ja Peter ja kõik toimib kenasti. See pole Kambodžas just mitte väga lihtne. Töötegemine pole siin maal mingi auasi ja nii on vägagi keeruline leida püsivaid töötajaid. Kui kõigis senistes riikides käis naeratus ja vähemalt tervitus igapäevase suhtlemisstiili juurde, siis siin keegi naeratama-tervitama-vastama küll ei vaevu. Igaks tegevuseks kulub palju aega ja nii oleme juba harjunud näiteks hommikusööki üle poole tunni ootama. Nagu Lauri ütleb, et kui Hispaanias juhtuvad asjad paremal juhul millalgi homme (manana), siis Kambodžas pigem next week. Esialgu, eriti pärast Balit, kus kõik olid väga avatud ja sõbralikud ja toidutellimused täideti ülikiiresti, oli see harjumatu. Praeguseks oleme juba kohanenud ja oskame arvestada (ja saarelt naastes saime juba mitu sõbralikku naeratust!!!) Ilmselt tuleneb mitteaasialik suletus nende ülikeerulisest lähiminevikust, mil puna-khmerid Pol Poti juhtimisel mõrvasid just intelligentsema neljandiku rahvastikust. Ja kuigi 1993 aastast on formaalselt võimul kuningas Sihanouk (kelle matused toimusid just meie siiajõudmise päeval, pärast mida oli 4-päevane leinaaega ja pidutsemise keeld) ja nüüd tema Tšehhis kasvanud tantsijast poeg, on reaalne võim siiski paljuski veel endiste punakhmeride toetajate käes. Nägime isegi saarel relvastatud mundrites sõjaväelasi oma peredega uusaastapikniku pidamas ja siis taas sõjalaevaga lahkumas. Oli üsna õõvastav. 

Sihanoukville linn on päris suur ja üks vähestest, mis on pealinna Phnom Penhiga üsna korraliku maanteega ühendatud. Siia jõudsimegi PP-st taksoga ja see 250 km vastutulemist maksis ainult 2 korda rohkem dollareid kui Singapuri lennujaama 25 km-ne sõit – selline hinnataseme vahe siis. Ja käibiv raha siin on tõesti USA dollar. Midagi vahetada pole vaja, aga kohalikku rahaväärtust umbes teada ja tunda on siiski kasulik, sest müntide asemel antakse tagasi just kohalikku raha. Kuna 1USD võrdub 4000 kohalikku, siis pole arvestamine keeruline. Linn on enim tuntud just oma ilusate liivarandade poolest. Kuna Kambodža on ka väga odav maa, siis on siin palju turiste ja välismaalastest väikeäride pidajaid. Enamus söögi – või ööbimiskohti on välismaalaste hallata ja nii peavad ka mõned eestlased näiteks rannas baari. Odav e(õ)lu, laisk atmosfäär ja vastutulelikud tütarlapsed haaravad kinni mõnegi elunautija ja kui siis raha ja puhkus otsas, tuleb plaan midagi ette võtta ja mõni väike baar, pood või müügipunkt püsti panna. Saab ise edasi tiksuda ja selleks ka veidi raha teenida.

Imgp2172

(kohalike elu)

Imgp2173

 Maksude kohta palju ei tea, aga kuna oluline ettevõttekulu on siin altkäemaks, siis saab ilmselt raha abil siin pea kõike teha, ka näiteks rannas avalikult kanepit reklaamida. Nii ongi siin olemas tohutult erinevaid häid ja odavaid söögikohti, kõikvõimalikke teenustepakkujaid ja muidugi ka kerjuseid. Kõik toimib rahulikult ja laisalt ja ega tegelikult kiiret ju kuhugi pole – isegi meil.

 

08
Feb
13

Untitled

08.02.2013 – täpselt 3 kuud reisitud!!!

Enne, kui Rein kirjutab Singapurist, pean mina veel veidi kirjutama eestlastest.

Nimelt ei ole me oma kolmekuise rändamise ajal kuulnud-kohanud mitte eriti palju kaasmaalasi. Aga mingil kummalisel moel on kohatud eestlased alati juba tuttavad või vähemalt varem teada olevad.

Indias oli selleks New Delhis elav Margus, kelle ise üles otsisime. Kuala Lumpuris tuttava keele peale ümber pöörates sattusime vastamisi Kaarega, kes oli minu ammune töökaaslane ülikooli ajast.

Kõige hämmastavam kohtumine oli Bali väikeses rannakülas Amedis. Olime sealses pisikeses hotellis vihmahooaja tõttu ainsad külastajad, kusjuures ümbruskonnas veel kümneid ja kümneid hotelle. Eelviimasel päeval nägin, et meist ülejärgmisesse bungalosse kolis lastega perekond. Rein oli sorgeldamas ja mina lugesin terassil. Varsti liikus isa lastega ümbrust uudistama ja siis kuulsin, et jutt käib eesti keeles. Kui siis ema perele järgi jalutas ja minule Aasias tavalise valgete omavahelise Hello ütles, vastasin mina terega. Ema liikus veel paar sammu edasi ja siis tagasi…. Rääkisime põgusalt Balist ja Amedist ja meie ja nende reisist. Kui hiljem Rein tuli ja me enne oma söögijalutuskäiku läksime perele koos tere ütlema, selgus, et pereisa Allan on samuti muusik ja aastaid tagasi isegi ühel Reinu tuuril osalenud. Uskumatu kokkusattumus, kohata tuttavaid just sellises vägagi kõrvalises kohas.

Järgmine üllatus ootas meid Singapuris. Lennujaama jõudes jõime rahulikult ühe kohvi ja siis siirdusime turismiinfosse. Töötaja oli väga sõbralik ja jagas lahkelt nii infot (mis senise reisi käigus mitte alati nii polnud olnud) kui ka materjale. Kultuuribrošüüri keskelt lahti lüües oli esimene, mida Rein nägi,  paari päeva pärast toimuv Neeme Järvil kontsert Singapuri sümfoonikutega. Loomulikult plaanisime minna. Külastuse organiseerimise käigus tutvusime veel Kairiga, kes on juba 5 aastat aktiivselt Singapuris elanud, teab ja toimetab palju ja on ka Singapuri Eesti aukonsuli abiline. 

Ja nüüd siin Kambodžas, täpsemalt Sihanoukvilles elame me lausa eestlaste hotellis. Ja ümberringi puha eestlased… Eile toimus nn Eesti õhtu rosolje, kiluleibade ja šašlõkiga ja täna tuleb suur ühine krabisöömine. Ka esimene rannabaar, kus sõime ja vedelesime, osutus olevat eestlaste oma – Cafe Amigo nimelt, omanikke me küll eiei kohanud, ainult kuulsime neist. Sihanoukvilles on alati kohal vähemalt paarkümmend eestlast ja neist vähemal 5 ka püsivamalt.

 

SINGAPUR, seekord läbi REINU silmade

 

Singapurlased – taas väga usklikud, linn templeid täis, peatänaval kohe mitukümmend tükki peaaegu kõrvuti, ikka 5 korrust maa all ja rohkem veel maa peal, ja kõik kogu aeg rahvast pungil täis… Templiteks on ostukeskused ja usk on siin poodlemine ja söömine, põhiliselt nendes samades ostukeskustes ehk shopping centerites. See pilt oli lausa uskumatu kui palju ja sageli nad sõid. Ja ka poekotid ostudega olid ikka kõigil käes. Window shopingut tegime vaid meie, kuigi kohati tahtis ostupalavik meidki haarata, aga ega meie kottidesse midagi juurde ei mahu. Ka infolehed-kataloogid oleme pidanud kõik ära viskama, vahel on mõnest neist päris kahju…

Näiteks oli kahju näituse kataloogist, milles saime Ritzi hotellist. Eve leidis selle võimaluse netsit, keegi kohapeal polnud sellest kuulnudki. Nimelt on see uhke hotell ostnud kokku 5 miljoni eest kunsti, millest nüüd osakest eksponeeritakse – tasuta. Saime kataloogi ja IPodist mängiva juhendi abil iseseisvalt pikki hotelli liikuda ja taieseid imetleda. Ega hotell ise teostele palju alla ei jäänud!

Imgp2046
Imgp2047
Imgp2051

Seekord maandusime hommikul, aeg oli palju, teadsime ka juba kuidas linna saab, shuttle-bussiga kohe hotelli juurde. Nii imetlesime maailma uhkeimat lennujaama ja võtsime teise hommikueine – esimene oli kell 5 Jogjakartas. See vaid pooleteist tunnine lend tõi vist kaasa kõige suurema muutumise tsivilisatsiooni arenguetappide mõttes. Yogjakarta sultenipalee rongkäik oli ikka täiesti sama, mis palee ehitamise aegu 1755. Just inimeste olek, ilmed, riietus, ka paljud ehitused olid nagu aegu tagasi. Singapur aga on teatavasti saamas kohe maailma kõige rikkamaks riigiks ja igati eesrinnas teaduse rakendamises. Nii läks vaid paar minutit, kui meie ette ilmusid küsitlejad pisi-arvuti-ekraaniga, kuhu pidime vajutama, et anda oma hinnang lennujaamale, iga näoilme sümboliseeris rahuolu astet – sama sai teha ka näiteks WC-st väljudes. Üks küsimus oli – kas kõik meie töötajad naeratasid teile? Me polnud jõudnud veel kedagi kohata…

Evelt: Reinu rahulolu oleks juba ette olnud kindlasti maksimaalne, kui ta oleks teadnud juba saabudes – mis ta avastas lahkudes – nimelt oli lennujaamas ka klaver.

Imgp2171

Igal juhul oli me saabumine sedavõrd rahulik, et tuli meelde otsida üles lennujaama turismiinfo, et sealt teavet nõutada. Eeskätt kontsertide ja muude muutuvate asjade kohta. Tavaliselt tuleb see alles linna jõudes meelde, ja nii oleme alati esimese asjana seadnud sammud linna turismiinfosse. et sealt lisaks ka kaarte, brošüüre jms saada. Seekord aga lennuväljal, ja oh imet, esimene voldik mille infotöötaja mulle avas, näitas Neeme Järvi pilti. Tal oli kontsert 2 päeva pärast! Jätsime talle kontserdimajja kirjakese ja ta kutsus meid kontserdile, kus pärast ka veidi juttu puhusime. Teda ootas ees 18 tundi järjest lennusõitu koju New Yorki ja siis puhkus oma Florida korteris. Samas, kontserdil, kohtusime kokku veel mõne eestlasega. Neid pidi Singapuris teadaolevalt töötama koguni 45 tükki. Kuid selleks hetkeks olime end ise juba piisavalt infoga varustanud ja 2,5 päeva jagu juba hulga vaatamisväärsusigi läbinud.

Tegime selles linnas tõesti pikki turisti-päevi, sest hotell ja veel mõnedki asjad oli ülikallid – õnneks mitte söömine nimetatud ostukeskustes. Ei tahtnud aega lasta kaotsi minna. Nii nägime nädalaga väga palju. 2 korda pool päeva väisasime kaubanduskeskusi, eeskätt nende vapustavaid välis- ja sisekujundusi.

Imgp2122
Imgp2106

Kuid ka näiteks keskuste kunstigaleriisid (müüdi ikka tippkunsti Dalist Warholini ja loomulikult aasialasi)  ja erilisi söögiväljapanekuid ja siseliuvälja.

Imgp2061

Kõige vapustavam kaubanduselamus oli, kui sattusime juhuslikult ühe hiigelsaali peale, kus müüdi – ja pakiti – hiina uue aasta peatse saabumise puhuks kingitusi – kõik ju teavad, et Singapuris elavad 75% hiinlased, eks. Põhiliselt müüdi kõikvõimalikke söögiasju, ja enamust saime ka degusteerida – käsitsi valmistatud maiustused põhiliselt, hirmkallid, näiteks $2 väikese küpsise tükist.

Imgp2137

Üldse on selles linnas kõik hinnad  muu Aasiaga võrreldes vähemalt  3-ga korrutatud. Näiteks loomaaeda pääsesime üle 100 dollari eest, kuid siis küsiti kassast lisaks, OK, aga kas te pandasid ka tahate näha? – 5$ kummaltki lisaks! Nägimegi ühte pandat, 15 minutit võis vaadata, kindlal, ettemääratud kellaajad –audients – ta oli väga nunnu – kuid kas just nii palju raha eest?

Loomaaed oli tore, väidetavalt taas maailma parim, loomad enamuses mitte puuris, vaid tajumatu kraaviga inimestest eraldatud. Ega pole ammu käinud ka loomaaias – mina muidugi, Eve käib vahel lasteaialastega. Öösafarilt see eest oleks rohkem oodanud. Nähtavus oli kehv, loomad kaugel, vähevalgustatud hämaruses vaevuaimatavalt. Samas on see Singapuri kuulsaim atraktsioon, ainulaadne maailmas. Saab sõita rongiga loomades juurest läbi, ja jalutada teist marsruuti mööda teiste loomade vaatlemiseks.

Imgp2112
Imgp2114
Imgp2118
Imgp2119

Meie hotell oli taas hästi valitud meie ühistöö põhjal – Eve otsib välja, loeb ette kirjeldust ja hindu, mina samal ajal loen oma IPadist ette külastajate arvamusi Tripadviserist. Nii kammime alati ikka mitmeid hotelle läbi. Olime hästi kesklinnas, nii et pidanud igapäev metrood kasutamagi. Metroo on sama uus uhke ja puhas nagu lennujaamgi, pole midagi sellist enne näinud.

Lisaks Singapuri Sümfooniaorkestrile  Järviga…

Imgp2140

….vaatasime ka Singapuri Hiina Orkestrit, hiina pillidega.

Imgp2144

Selleks sõitsime äärelinna, nägime nii ka vähem peent linna. Südalinnas küll teeb iga hoone oma steitmendi. Kõige vapustavam on muidugi kuulus Sands hotelli hoone laevaga katusel.

Imgp2035
Imgp2104

Siin näha niiSands, kui ka kunsti-ja teadusmuuseum ja uhke jalakäijate sild

Imgp2056
Imgp2057

Imgp2058

Aga imetlusväärset leidus vaadata igas suunas, eriti ülal. Ka kõik nn vanalinna hooned olid nagu nõelasilmast tulnud, midagi veidigi lagunenut või määrdunut ei õnnestunud silmata mitte kusagil.

Vaatasime ka ajaloolist hotelli Ruffles, kus peatuvad kroonitud pead ja leiutati kokteil Singapur sling.

Marina bay 100 ha rohealal külastasime kunsti- ja teadusmuuseumit, mis on hästi kuulus hoone väljast.

Imgp2105

Sõna muuseum on veidi eksitav, sest tegemist rohkem näitusepinnaga. Seekord oli üsna uskumatu näitus – üks kunstnik on pühendunud skulptuuride loomisele ainult Legodest. See tundub nagu nali, kuid tegelikult ei ole, väga tõsiseid asju nägime sellel väga suurel näitusel.

Imgp2063
Imgp2064

Ka see kõik on Legost

Imgp2068

Pikalt veetsime aega Singapuri uusimas, juba kolmandas botaanikaaias . Marina Bay Gardenis. 2 hoonet on valmis, hiiglaslikku klaasist paviljoni. Esimeses lilled ja igasugu veidrad puud mis üle maailma kokku toodud. Eriti meeldisid ahvileiva- ja pudelpuud.

Imgp2089

Imgp2095

Teine kandis nime pilve-mets, ja koosnes suurest kunstmäest, luues  kunstlikult mägede vihmametsade tingimused – niiskus jne. mulle meeldis väga miljonite aastate vanuste stalaktiitide kollektsioon. Kolmas osa olid suured 25 meetri kõrgused tehistaimed, mis õhtul kaunisti valgusttud

Imgp2084
Imgp2087

Koju minnes, hoolimata väsimusest, peatusime veel lahe ääres, sest kätte oli jõudmas show-time – kõik oli muidugi varem välja uuritud ja kaardile ja märkmikusse kantud. Nimelt on seal iga õhtul vaatemäng, veekardinate, sellele näidatavate projektioonide, tule, seebimullide jms. tasub ära vaadata kõigil! Kogu see Marina bay ala on valminud viimase viie aasta jooksul ja raha pole küll kuskil kokku hoitud, kõik on eriline ja ikka maailma suurim, vanim, võimsaim, kõrgeim jne

Viimaseks päevaks jätsime saare, kus kunstrannad ja lõbustuspargid ja taas showd. Kuid see oli ainus päev, millal sadas. Nii me randa ei saanudki, lihtsalt sõitsime pisirongiga kogu rannaala läbi. Siis vaatasime 4 tundi maailma suurimat akvaariumit – seal oli ikka palju erinevaid akvaariume korallide ja mereelukatega.

Imgp2148

Imgp2153

Huvitav rai, kellel alati väikeste kalade parv ümber

Imgp2156

Õhtul oli taas mitut tasuta etendust. Neist üks on eriti omapärane – kraanade tants st armulugu. Kestis küll vist ainult 12 minutit, aga oli võimas.

Imgp2167
Imgp2168
Imgp2169

Singapurist lendasime Kambodiasse – maale, kus ei naeratata – üsna harjumatu.

 

05
Feb
13

Untitled

05.02.2013

Eile jõudsime Kambodžasse. Siin esialgu plaan veidi puhata viimasest ülitihedast kuust ja siis ka olulisemaid kohti uurida-vaadata.

Kirjutan kõigepealt veel meie reisi Java osast ja siis ka Singapurist.

Javal, täpsemalt Jogjas olime kokku kuus päeva. Lisaks eelmises postituses kirjutatud muusika ja kultuuri osale käisime vaatamas suuremaid templeid ja üritasime vulkaanile võimalikult lähedale pääseda.

Jogja ümbruses on kaks suurt templit. Üks neist 9. sajandi teisel poolel rajatud hinduistlik templikompleks (algselt 240 templit) Prambanan ja teine 9. sajandi alguses ehitatud budistlik Borobuduri tempel. Kummaline oli see, et ega need templid omavahel väliselt palju ei erinenud. Eks see vist on ka loomulik, sest ajaliselt eristab templeid vähem kui sajand, mis arhitektuuriliste muutuste jaoks on vägagi lühike aeg, eriti, kui uusi vallutajaid uute mõjudega selle aja jooksul maale ei ole saabunud. Kaua aega olid mõlemad templid mattunud vulkaanilise tuha alla ja taasavastati alles 18. sajandi alguses inglaste poolt. Mõlemad templid said taas kahjustada ka viimases suures maavärinas 2010.

Praeguseks on osa (8) suurtematest Prambanani templitest uuesti üles ehitatud ja korrastatud, samas paljud  väiksemad templid alles ootavad oma järge. Sissepääs oli turistile üsnagi kallis, aga kogu templeid ümbritsev ala oli kenasti korras ja ka tasuta minirongisõit oli meie piletihinna sees.

Imgp1944
Imgp1954
Imgp1946
Imgp1948
Imgp1949
Imgp1952
Imgp1956

Järgmisest, ehk Borobuduri templist ei osanud eriti midagi oodata. Arvasime ise, et oleme erinevaid budistlikke templeid näinud juba üksjagu, aga see tempel üllatas oma massiivsuse ja võimsusega.

Imgp2019

Tegemist oli seest täidetud tohutukõrge hoonega, mis koosnes kuuest väheneva suurusega kandilisest tasandist ja edasi kolmest ringikujulisest tasandist. Kõikidel tasanditel sai vabalt liikuda.

Imgp2020
Imgp2023

Alumised tasandid on kaunistatud ligi kolmetuhande reljeefiga ja kõik kokku ka ligi viiesaja Buddha kujuga. Esimesel tasandil oli sadadel reljeefidel ära jutustatud kogu Buddha elulugu kuni valgustatuseni ja seda väga loomutruude (9.saj!) kolmemõõtmeliste piltide kaudu. Uurisime neid pilte üle tunni ja siis liikusime teisele tasandile, kus reljeefidel oli kujutatud Buddha edasist elu ja kolmandal tasandil tema õpetusi.

Imgp2022

Imgp2025

Imgp2028
Imgp2031

Kõik kokku oli vägagi elamuslik ja soovitaksime seda templit kindlasti kõigile Java külastajatele.

Imgp2026

Kolmas väljasõiduüritus oli Merapi vulkaan. See on üle 2000 meetrine tegutsev vulkaan, mille viimane inimohvritega purse oli 2010 aastal. Rein luges ja uuris põhjalikult kõike retkega seonduvat, et võimalikult palju näha, aga lõppkokkuvõtteks liikusime me siiski vaid ühel mäeküljel oleval seljandikul ja üha pilvisemaks muutuva ilma ja džiibijuhi venitamise tõttu me vulkaani eriti ei näinudki. 

Laava  kaevandamine on tulus äri. Kellel vähegi võimalus autot ja tööjõudu kasutada, võib koorma kive hiljem teedeehitusele või tellisetootjatele maha müüa. Õigus selleks on kõigil. 

Imgp1993

Kive raiutakse ja kantakse koormasse käsitsi. Ka Rein lõi ühe suurema kivi väiksemaks

Imgp2002

Maasisemus on ka veel 2 aastat hiljem kuum ja pidevalt immitseb pragudest tulikuuma auru.samuti on  laavakihi all õõnes osa, mis kõmiseb, kui ülesvisatud kivi maapeale kukub,

Imgp1994
Imgp2005

Laavakivikihi paksus endises jõesängis.

Imgp2008

Imgp1997

Kogu päev tundus koosnevat rahakülvamisest, sest maksta tuli auto eest päevaks (OK), džiibi eest laavaalale sõitmiseks (küsitav vajadus) ja autojuhi kaasajalutamise eest giidina (juba päris mõttetu) ja päeva jooksul veel piirkonda sisenemise eest ja parkimiste eest ja 3 nn vabatahtlikku annetust kannatanud külaelanikele jne jne Tundus, nagu oleks see kõik mõeldud meie eelnevaks harjutamiseks järgmise sihtkoha Singapuri hinnatasemega, igatahes jäi sellest päevast mitte kõige parem tunne. 

02
Feb
13

Untitled

02.02.2013

Kiire lühipostitus pidevatele jälgijatele, et te ei muretseks.

Oleme praegu Singapuris. Nagu ikka, on suurtes linnades päevad pikad ja tihedad ja nii pole õhtuti enam aega ja energiat pikkadeks kirjadeks. Mõne päeva pärast liigume edasi ja siis lõpetan ka Indoneesia osa ja kirjutan Singapuri muljetest.

Imgp2067




Recent Comments

pomole on SAO PAULO 1
Sille on SAO PAULO 1
Kristi on SHARJAH
Sille on Muscat 2
Liilia Virves on Muscat

Categories

Advertisements