Archive for January, 2014

26
Jan
14

DUBAI

Tänu eesti tüüpi suveilmale (vihm ja tuul ja jahe õhk) kujunes meie rannapuhkus mitte eriti rannakeskseks. Õnneks on enamus hotelle ühendatud tasuta mallide (kaubanduskeskuste) külastusbussidega ja nii kasutasime kehvemaid päevi poodlemise alustamiseks ja väikeseks hinnaluureks. Seda sama tegid ka kõik meie suure naaberrahva arvukad esindajad. Ja loomulikult (eriti naaberrahva arvates) oskab enamus müüjatest veidi seda vajalikku keelt või on endale lausa sellest rahvusest müüja palganud, sama ka hotellides – Olgasid ja Nadjasid töötab siin üksjagu.

Suuri malle on siin palju.

Image

IMG_2455

Suurim ikka kohe üks maailma suurimatest, kus ca 1200 poodi. Lisaks arvukalt söögikohti (hiigelsuured ja hiigelmaitsvad kaneelisaiad näiteks) ,

Image

purskkaevusid, hiigelraamatupoest vaade järvele, kus õhtuti uhke purskaevushow.

Image

Image

Image

Ja loomulikult ka laste lukskaupade poed, näiteks Dior või Chanell.

Image

Üldse on igasugused lisad nende kaubanduskeskuste puhul väga olulised. Ühes paikneb maailma suurim mäesuusa sisehall,

Image

teises akvaarium ja kolmandas midagi loomaaia sarnast. Ilmselt aitab see eristuda ja toob rahvast lisaks. Praegusel ostufestivali ajal on kaubanduskeskustes veel igasuguseid muid atraktsioone, nagu võimalus võita Bentley või mõni muu luksusauto või kilo kulda. Ja möödaminnes võib mõne meetri kauguselt näha-kuulda laulmas Katy Perryt

Image

Image

või One Directionit

Image

Image

ja näha mullishowd.

Image

Image

Ja seda kõike ilma igasuguse reklaamita. On puhas juhus, kui midagi nägema sattud ja infot järgmise kontserti kohta ei oska absoluutselt keegi anda (Rein proovis uurida).

Aga küsimusele, kas seal tõesti ikka poodelda tasub ja kas meie ka midagi ostsime, siis vastus on JAH…..

Ühel õhtul jalutasime Deira linnaosas paikneval kullaturul. See on ligi 300 poekeset koosnev üsna suur ala, kus korraga müügis umbes 10 tonni kuldehteid. Ehted on erineva kullaprooviga ja selle päeva kulla hind  on kenasti tabloodel näha. Põhiliselt on kaup Indiast, Iraanist ja Türgist, aga ka lähimaadest ja isegi Euroopast. Kogu tegevus on tugevalt kontrollitud ja nii ilmselt materjaliga petta ei saa – õiget hinda pead aga ise kauplema.

Image

Image

Image

Image

Tegelik Dubai ei koosne siiski ainult läikivatest kõrghoonetest ja kullatonnidest, vaid ka nn vanast linnaosast, kus elavad põhiliselt iraanlased ja mis pole sugugi glamuurne ja eputav. Seal käib töötamine ja müümine väikestes punkrilaadsetes poodides, kaupa veetakse inimjõul käsikäruga

Image

ja pringid etiooplannad pakuvad kohvi kõrvale muudki eluks vajalikku.

Üsna Dubai kesklinna taga on sadamaala, kus kümned vanad puust dhowd (mäletate puulaevad Omaanist) ankrus seisavad ja ootavad oma hiina rämpskaubalasti, et see edasi Iraani toimetada. Iga laeva juures töötab, sööb või magab ka laeva meeskond.

Image

Ja taamal paistab maailma kõrgeim hoone Burj Khalīfah  (828m)

Image

Image

Image

Image

Image

Nüüdseks oleme oma suurenenud  kotikogusega taas Eestis jagamas teiega talve võlusid ja valusid.  Kahjuks tundub talv iga aastaga üha mittesobivama aastaajana ja nii läheks vähemalt mina küll meelsasti kohe Omaani tagasi.

Advertisements
12
Jan
14

SHARJAH

(Infoks, et lisasin eelmisesse postitusse ka pildid)

Dubai kõrval paiknev Sharjah (linnad ongi kokku kasvanud) on kõige konservatiivsem emiraat, aga seninähtutest ka kõige rohkem räämas ja põhiliselt indialastest koosneva rahvastikuga, vähemalt selle nn muuseumide linnosas. Üldse on AÜE elanikest etnilisi araablasi vaid 13%. Indialasi,  pakistaanlasi ja bangladešlasi kokku ca 60%, teistest Aasia riikidest inimesi 16% ja nn lääne inimesi ca 8%.  Iga naise kohta on 2,5 meest. Selleks, et soodustada nn päris-päris elanike arvu mittevähenemist, on neil palju soodustusi. Näiteks omavahel abielludes saavad nad šeigilt 250000 AED (ca 50000EUR) ja (väidetavalt) maja või korraliku korteri. Kõikidel muudel AEÜ elanikel ei ole selleks päris-päris kodanikuks võimalik kunagi saada. Ja väga terve pead sa siin ka olema, sest iga kahe aasta tagant viisat pikendades tuleb läbida tervisekontroll. Ja mitteläbinu saadetakse tingimusteta maalt välja. Isegi siis, kui tal reaalselt polegi kuhugi minna. Seega, olge terved ja tegutsege riigi ja šeigi hüvanguks, maksuvabalt!!! Mis meelitabki siia palju investoreid ja äritegijaid. Ka kõigis neis lõpututes kõrghoonetes on põhiliselt officid.

Meie läksime Sharjahi just muuseumide pärast. Esimeseks külastasime Pärimusmuuseumi (ERM-i kohalik vaste, ainult 100 korda väiksem), mis andis üsna ülevaatliku pildi sellest, kuidas siinkandis  kunagi on elatud. Palju oli meile tuttav juba Omaanist. Saime aga näiteks teada, et kohalikke majade ehitamiseks kasutati vanasti ka koralle.

Image

Oli üsna huvitav ja väga külm, sest igas väikeses ruumis töötas täie võimsusega ligi kolmemeetrine A/C süsteem.

Teine põnev muuseum oli väike kalligraafia muuseum. See kunst on Araabiamaades väga levinud ja aastasadadega täiuslikkuseni lihvitud.

Image

 

 Image

Image

Image

Kolmas külastatav muuseum oli endises turuhoones paiknev Islami Tsivilisatsiooni Muuseum.

Image

Image

See on väga suur kompleks, mis hõlmab kõiki teadusi, mida araabiamaad on mõjutanud: maateadus, astroloogia, arstiteadus, mehhaanilised seadmed jne. Lisaks veel islami levik, koraan, usukombed ja traditsioonid, mošeede ehitamine, taas kalligraafia, ka kangad, nõud, ehted, relvad jms. Huvitav oli fakt, et teejoomine tuli Araabiasse …..Venemaalt. Poleks ise küll pakkunud.

Igatahes oli muuseumis peale meie selle kolme tunni jooksul veel umbes viis inimest. Ilmselgelt ei ole muuseumid Dubai ja Emiraatide külastamise põhieesmärk. Aga huvitav oli see küll ja taas veidi silmaringi avardav.

Ja nüüd on meil väike RANNAPuhkus plaanis. Vesi on küll külm ja ilm ka mitte liiga palav, aga mõned päevad lihtsalt olla, mitte midagi planeerida ja otsida, tundub üsna mõnus. Edasi ootab taas Dubai ja loomulikult ka ostufestival.

07
Jan
14

ABU DHABI

Tere kõigile lugejatele. Oleme küll maailma kõige-kõige-kõige … linnas, aga internet on pea kõikjal vägagi vilets, sageli ka tasuline, aga ikka vilets. Nii püüan praegu juba teist korda blogi koos piltidega üles panna, aga absoluutselt ei õnnestu. Seega need kolmekohalised numbrid teksti sees on piltide numbrid. Jätke need tähelepanuta ja proovin ise need hiljem lisada.

Abu Dhabisse sõitsime me trolliga. Mitte küll päris, aga täpselt sellise bussiga, nagu meie troll on – 2h ja sipsti kohal. Tegelikult on siin üsna korralik (ja odav) linnadevaheline liiklus ja eriti Dubai ja Abu Dhabi vahel on buss iga 15 minuti tagant. Juhtumisi läks üks korralik buss ära ja järgmine, mis täis pandi, oli troll…. Ja siis taksoga hotelli. Taksod on siin väga korralikud, samuti suhteliselt odavad ja kõige tavapärasemad edasiliikumise vahendid. Kuigi AD-s on ka jalgsi liikumine võimalik. Tahad paremale ja lähedki paremale ja mitte enne tagasi ja vasakule, et lõpuks paremale saada.

Abu Dhabis vaatasime me ära kõik, mis ontliku turisti kohustuslikku nimekirja kuulub. Alustasime jalutuskäiku piki rannapromenaadi, mis tundub olevat iga mereäärse linna kohustuslik osa. Selline jalutuspromenaad on pea sama pikk, kui linna põhiosa st kümneid kilomeetreid korda tehtud, valgustatud, haljastatud (kõrbe ääres) ja puhkepaviljonidega varustatud teed.

IMG_2315

AD-s ka nn avalikud rannad vaheldumisi tasuliste rannaosadega, kus varjud ja toolid. Ja kogu ranna ulatuses  iga ca 20 meetri järel vetelpäästepost, kus keegi 8-st 20-ni pidevalt valvab, kuigi inimesi rannas peaaegu polegi.

Jalutades näeme pidevalt üha uusi ja uusi uhkeid kõrghooneid, paljud neist alles pooleli.

IMG_2313

IMG_2312

Promenaadi lõpetavad 3 linna jaoks olulist ja märgilist hoonet: Emirate Palce, President Palace and Marina Mall.

Emirate Palace on lukshotell, mida on võimalik imetlemiseks külastada ja kuhu me esimesel korral seoses vanaaastaõhtu ettevalmistustega sisse ei pääsegi. Ka teisel korral mitte eriti, aga pärast pisukest veenmist, lõpuks siiski.

IMG_2318

Kui väljast on palee küll suur ja võimas, siis põhiline ilu on sees. Uhked koridorid, fuajee läbi kolme korruse

IMG_2368

peened kauplused ja restoranid ja nurgas rahamasin, kust saab kulda välja võtta. Vist siiski mitte kangide kujul, aga erinevate kuldmüntide kujul küll. Ehk et siis olemas on kõik, mis heaks eluks vajalik.

IMG_2372

Kõrvalolev Presidendi Palee on üsna uus hoone, mis ehitatud presidendile ja tema abile ametiruumideks. Hoone ise on muljetavaldav, aga sinna loomulikult külastajad ei pääse lähedalegi.

IMG_2320

Kolmas oluline ehitis on Marina kaubanduskeskus, mis on AD suurim. Keskus ise väga erilist muljet ei jätnud, olemas oli küll ka uisutamishall, aga mitte väga suur. Huvitavam oli liftiga üles kohvikusse (mis ehitatudki vaatetornina) sõita ja sealt igast küljest linna näha.

IMG_2321

IMG_2323

Neljas, või päriselt ikka esimene, kohustuslik hoone on Suur Mošee.360 Kus on loomulikult veel veidi suurem käsitsi sõlmitud vaip ja veel kallim lühter ja veel suurem pindala ja palju veel suuremaid asju, kui Muscati mošees, mis veidi varem valmis sai. Mošee kuplid jäljendavad tahtlikult Taj Mahali Indias ja neid on kokku rohkem kui 80. Sambaid on üle tuhande ja kogu ehitis on kiiskavvalgest marmorist. Kõik on taas väga uhke ja eriti muljetavaldavad on tohutud klaasvitraažist lükanduksed, mis avanevad kui Ali Baba muinasjutus. Kui siiski tahta võrrelda, siis mõjus Muscati mošee arhitektuuriline lihtsus mulle rohkem, aga eks see ole suhteline. Otsustage ise.

IMG_2332

IMG_2330

IMG_2331

IMG_2333

IMG_2334

IMG_2336

IMG_2339

IMG_2341

IMG_2342

IMG_2354

palvetamisajd sellel kuupäeva

lIMG_2345

naiste pesemisruum

IMG_2346

sein

IMG_2349

sein Allahi nimedega

IMG_2351

reljeefne seinamosaiik

IMG_2356

ja sein ja põrand

IMG_2357

põrand

IMG_2359

sambad

IMG_2363

Saime veel teada, et Abu Dhabis kõikide mošeede (mitu mošeed pildil ?)

IMG_2313

kõlaritest 5 korda päevas kostev palvusekutse tuleb tsentraalselt Suurest Mošeest ja on alati otseesitus. Meie suureks rõõmuks oli AD vaimulik, kes neid kutseid esitas väga loominguline ja suure hääleulatusega, nii et iga kord oli see kui nauditav minikontsert ja alati eelmisest erinev.

Oluline koht külastamiseks on ka suur turg ja eriti kullaturg. Kuldehted, ja ikka palju ja ikka suured, on ühele korralikule Araabia naisele  väga olulised. See on olnud läbi ajaloo osa naise varandusest. Abielludes peab mees kinkima naisele kuldehteid ja need jäävad talle ka lahutades. Ja abielu jooksul see kulla kogus ilmselt muudkui kasvab. Kõige rohkem araablasi korraga saabki Emiraatides näha vaid kullapoodides ja kõige enam karjuvaid väikelapsi on samuti kullapoodides, imelikul kombel just tüdrukuid. Ilmselt ei tea nad veel, kuiväga need poed neile peagi meeldima hakkavad…. Mina lahkusin kahjuks taas ilma ostudeta. Isegi kui tahaks endale midagi mälestuseks kaasa osta, siis sadade või isegi tuhandete erinevate keede, kõrvarõngaste, sõrmuste ja käevõrude seast midagi välja valida on ikka väga keeruline ja meie mõistes on kõik ka XL mõõtmetes. Minu maitse on seal kuskil nende lasteehete suuruses.

Reinule on juba aastaid huvi pakkunud Saadiyati saarele ehitatav grandioosne kultuuriala,

IMG_2375

kus tulemas nii Guggenheim

IMG_2376

Louvre muuseum

IMG_2377

kui ka 5 saaliga esituskunstide keskus.

IMG_2378

Lisaks, hotellid, restoranid, villad, koolid ülikool jm Osa sellest peaks valmis saama aastal 2015 ja saar tervikuna 2030. Praegu on püsti vaid üks suur hotell, näidisküla kinnisvaraarendajatele ja uhke külastuskeskus,

IMG_2380

kus näidatakse ideoloogilis-patriootilist filmi tulevikuplaanidest.

02
Jan
14

EDASI EMIRAATIDESSE

Omaanist sõitsime hommikuse lennukiga Dubaisse. Sõit kestis vaid tunni ja vaatamata sellele, et kasutasime kohalikku nn odavlennufirmat (flydubai – kui kellelgi vaja) oli kõik väga korralik ja meeldiv.

Dubai hotell oli meil planeeritud ainult üheks ööks, sest aastavahetus oli tulemas ja seda koos uhke maailmarekordilise ilutulestikuga, mis lisaks tulevärgile lennutas taevasse ka hotellide hinnad. Selleks üheks ööks saime esimest korda meie reiside jooksul upgrade-tud kahetoalisse köögiga apartemeni ja kasutasime selle luksuse ka täielikult ära – pesime pesu ja tegime ise endale süüa. Ja edasi põgenesime hinnahüppe eest Abu Dhabisse, mis oli mingil hetkel meil niikuinii plaanis.

Dubais jõudsime siiski kahe päevaga vaadata ära paar põhilisemat vaatamisväärsust nagu palmisaar ja marina ala ja isegi korraks rannas olla.

Palmisaarest alustaksingi. Milline see merre rajatud tehissaar üldiselt on, teavad ilmselt kõik. Siiski oli põnev seda kunagi National Geograficus kirjeldatud imekohta ise näha. Kõigepealt sõitsime taksoga tüveosa lõppu, kus on tohutu uhke ja kallis hotell Atlantis.

Image

Üsna pikalt jalutasime mööda pealmist mereäärset palmioks ja imetlesime vaateid. Edasi liikusime ühele väiksematest okstest, et näha sealset elu ja villasid. Iga oks alguses on valvepunkt ja igal ühel sinna sõita pole võimalik. Jalutades saime siiski valvest mööda ja ei tea siiani, kas see oli hea õnn või on jalutamine lubatud.

Image

Iga nn palmioks koosnebki kahest villadereast mille vahel on sõidutee. . Üldiselt on villad üsna ühes stiilis, aga loomulikult on osad uhkemad kui teised.

Image

Image

Valisime ka endale ühe tagasihoidlikuma välja,

Image

aga enne peab vist mõned aastasajad veel tööd tegema. Ja ega tegelikult majast ju ei piisa, ka autod peavad ikka sobivad olema, seega veel mõned aastakümned otsa.

Image

Image

Image

Jalutuskäik oli väga mõnus ja rahulik ja ega me sel kedagi peale mõne teenija ei näinudki.

Järgmisel päeval läksime teise kohta, kus Dubais üldse kõndida on võimalik ehk siis nn Marina linnaossa. See on taas kunstlikult merre rajatud ala, kus tohutult hotelle, poode, restorane ja kohvikuid ja võimalik ca 7km jalutada või ka autoga sõita ja seda põhiliselt vist enesenäitamise eesmärgil. Igatahes oli pop koht.

Image

Image

Esmamulje Dubaist on liialdamine. Tohutult palju tohutukõrgeid, kiiskavaid ja uhkeid maju,

Image

millede vahel keerlevad serpentiinilaadsed kuni viierealised kiirteed. Ja kui mingi koht ongi linnulennult üsna lähedal siis taksosõidult keerled sa nii, et enam arugi ei saa, mis suunas liigud. Jala ei pääse kuskile, sest teed ja linn on ehitatud autodele. Ja miks peaks tegelikult kõike muudkui merre rajama, kui kohe linna taga on kõrb ja maapuudus siin küll ei kummita, erinevalt Singapurist või Manhattanist. Aga eks naftaraha taha kulutamist ja hea elu teistele näitamist.

Võib-olla teen ma tegelikult Dubaile ülekohut ja on ka inimlikumaid linnaosi, aga see on minu esmamulje. Kuna plaanime reisi lõpuosas veel pikemalt Dubais olla, siis hetkel sellega lõpetan.

02
Jan
14

OMAANIST ÜLDISELT

Blogi kirjutades on sageli vähe aega ja mõtlen, et sellest või tollest kirjutan mingil järgmisel hetkel ühe üldistavama postituse. Teen siis seda nüüd, kuigi oleme juba paar päeva AÜE-s.

Omaan meeldis mulle väga. Eelkõige sellepärast, et kõik on toimiv ja sõbralik ja väärikas. Turist on lihtsalt üks ringireisiv külaline, kelle pärast ülearu ei pingutata, aga keda alati aidata püütakse, kui seda vaja on. Omaanid ise on väga uhked oma riigi üle ja on ka põhjust. 50 aastaga on riik tohutult arenenud ja inimesed oskavad seda hinnata…..ja sellest rõõmu tunda. Nii palju luksusautosid korraga, kui Muscati 2km pikkusel kaldapromenaadil päikeseloojangul edasi tagasi sõitmas, ei ole ma kunagi näinud. Lisaks Ferraridele, Jaguaridele, Lamborghinidele, Porchedele ja Bentlytele on auasi omada veel  kõikide automarkide suurimaid mudeleid. Ikka Toyota  Sequoia ja Nissan Armada ja GMC jne. Ja olemises puhas rõõm ja nauding.

Kui kõrvalolev Dubai tundub olevat maailmale ja teistele naftariikidele näitamiseks, siis Omaan on omaanlastele elamiseks. Maanteed on suurepärased ja sageli valgustatud. Kõikjal kerkib uusi eramuid ja rajatakse uusi teid. Säilinud on traditsiooniline riietus st meestel põhiliselt lumivalge pikk dishdasha ja selle kaunistustega sobiv müts ning naistel avalikes kohtades kaunis must õhuline abaya. Sellised paarid või grupid kuskil rannas jalutamas või rannapromenaadil kohvikus päeva nautimas on väga maaliline vaatepilt. Noortel jõukatel omaanlannadel käib selle juurde kindlasti kallis firmakäekott käevangus ja viimase hooaja kalleim telefon koos autovõtmetega elegantselt peos.

Päev algab siin varakult, st päikesetõusuga umbes pool seitse ja kestab kuni üheni, siis on kõik suletud ja üsna välja surnud, ka enamus söögikohti ja umbes nelja paiku algab elu taas kuni umbes südaööni.

70% Omaanis elavatest 2,7 miljonist elanikust on omaanlased ja ülejäänud indialased (0,5 mil) bangladeshlased, pakistanlased, egiptlased, indoneeslased, filipiinlased jm Nemad teevad ära kogu nn lihttöö, ka kõrbelaagris olid koristajad just noored india mehed ja kuna ka enamuses söögikohtades on kokkadeks indialased, siis näiteks mingit omapärast omaani toitu meie ei leidnudki.

…………………….

Siinkohal pean tunnistama, et kuigi on veel palju mõttekilde Omaani kohta, siis kuna pidevalt tulevad uued AEÜ muljed peale, võtab kõige nähtu kenasse kirjalikku vormi panemine liigkaua aega ja ilmselt peavad muljed saama ka seedida.

Selle asemel soovime kõigile lugejatele:

HEAD UUT AASTAT! Ja jätkan peagi blogi juba meie Emiraatide muljetega

Image




Recent Comments

pomole on SAO PAULO 1
Sille on SAO PAULO 1
Kristi on SHARJAH
Sille on Muscat 2
Liilia Virves on Muscat

Categories

Advertisements