25
Jan
18

PORTO DE GALINHAS (Br)

Tagasi Euroopasse plaanisime tulla saksalate Condoriga, mis teeb soodsaid pikamaalende erinevatesse maailma sihtkohtadesse. Üheks neist on Recife Brasiilias. Ja Recife lähedal peaksid olema korallid ja snorgeldamiskohad. Nii lendamegi Riost Recifesse ja sealt edasi bussiga Porto de Galinhasse (PdG) ehk Kanadesadamasse (nimel tegelikult tugev orjandusaegne tagapõhi).

Linn ise töötab ja toimib täielikult tänu kohalikule turismile. Merepoolne osa koosneb pousada tüüpi majutuskohtadest, söögikohtadest ja poekestest. Hommikul valgub kogu inimmass randa: suhtleb, supleb ja sööb ja pärast kella kuute, kui pimedaks läheb, patseerivad kõik linnakese kolmel kaubandus/toitlustustänaval.

DSC02344

57D3657C-16CD-4A65-8992-FD1E120F6D65

Lisaks söömisele ja shoppamisele on veel igasugu muid lõbustusvõimalusi. Üks on mööda linna jalutavad lapstrummarid, kel kaasas ka üks või kaks kostümeeritud lapsesinejat. See meenutab (kõlaliselt)veidi Rio sambaüritusi aga tegelikult on tegemist lihtsalt aktiivsete rahapommijatega (eriti lastega peredelt). Teine omapärane esineja on igal õhtul ühe platsi nurgas endaga (st nukuga)sensuaalset sambat tantsiv kutt. Ja alati on seal ümber inimesed, kes pildistavad ja filmivad. Tegin lõpuks minagi teie jaoks pildi, kuigi igasugu tänavatel toimivtest rahateenimisvõimalustest tundus see kuidagi eriti sürr.

F5436044-8BE3-4105-B495-6913FCEE0DFC

Rannaelu erineb Rio omast üksjagu. Esiteks ei ole eriti toolide ja päikesevarjude laenutajaid, vaid kogu atribuutika kuulub rannas tegutsevatele söögikohtadele, kus süües (hiiglaslikku kalapraadi) saad toolid ja varju pealekauba. Teiseks dikteerib rannaelu tõus ja mõõn. Juba Recife lennujaamas saime broshüüri, kus igapäevased tõusu ja mõõna kellaajad täpselt sees. Mõõna ajal saab snorgeldada ja nn naturaalsetes basseinides lihtsalt kalu vaadelda. Tõusu ajal saab lainetes hüpata ja surfata. Vesi on ligi 30 kraadi ja võimaldab seda kõike teha kaua ja põhjalikult. Rein snorgeldabki entusiastlikult iga päev tunde, aga korallrifid on vähekaitstud ja turistipaatide poolt üsna ära küntud ning erinevaid kalaliike on suhteliselt vähe leida. Mõõna ajal tekkivates looduslikes basseinides kalade vaatlemine on PdG-s “must” Mulle tundub see liigselt turistilik tegevus, aga Rein on entusastlikum. Loodusalvurite poolt korraldatud massiliikumine algab umbes kell 11. Selleks, et selles tegevuses ametlikult osaleda, tuleb umbes kell 10 sappa võtta, et lunastada käepael (tasuta), mis annab sulle õiguse koos 74 teise inimesega riided peakohal läbi mere kahlata, et siis 25 minutit sarnaseid (ja ilmselgelt toitmist ootavaid) kalu vaadata.

DSC02345

Minul kaldal tekkib veidi piibellik visioon Moosessest ja iisraellastest läbi punase mere minemas ja Reinu kommentaar pärastiseks on, et kõik sama, mida ise näha saab mõnes väiksemas kohas. Aga huvitav ikka, vist!?

6205C1CE-68E6-411E-8D62-EEDF6B7541B8

Juba mõnda aega on olnud tunne, et hoolimata sellest, er Rio meile väga meeldis (kindlalt seniste kohtade TOP 3-s) ja Brasiilia samuti, on mõte täielikult ainult portugalikeelses Brasiilias edasiste seikluste ettevõtmisest mitte väga innustav. Kuna ka Reinu pea on juba rohkem täis  koduseid projekte, siis otsustame me siinkohal oma reisi lõpetada.   Porto de Galinhas – Recife – München – Riia – Tallinn.

Praeguseks olemegi juba sipsti Tallinnasse jõudnud 🙂

Aitäh kõigile, kes meie tegemiste vastu huvi tundsid. Mulle väga meeldis meie reisi emotsioone teiega jagada!

Siin veel meie viimneõhtusöögihetk!

121BFBB4-0829-4586-AA02-390421D3BD1D

Advertisements
23
Jan
18

RIO DE JANEIRO viimane

Loomulikult käisime me vaatamas ka Rio sümbolit ja kõige tuntumat vaatamisväärsust hiigelKristust mäeotsas. Selleni viib väike rong, mis sõidab algjaamast üles ligi paarkümmend minutit ja mille piletid on limiteeritud. Meilgi tekkis ligi poolteist tundi ooteaega, mille täitsime selle väikese mägedevahelise linnaosa uurimisega.

DSC02322

DSC02323

Kristuse kuju on ka reaalsuses võimas (30m) ja väga ilus Art Deco skulptuur. Mägi ise on üle 700m kõrge ja taas on kaunid vaated linnale. Kuju all on väike kabel. Mõeldes, kuidas see hiigelkuju selle tegelikult üsna kitsa mäesaki otsa on saanud, olen kindlasti nõus, et see on üks tänapäevastest maailmaimedest. Kuigi see, et rong sinna üles liigub juba üleeelmisest sajandist, on samuti hämmastav.

DSC02325 2

Rios imetlesime päris paljusid kirikuid. Juhuse tahtel jäi kõige viimaseks kõige kuldsem kirik, mida ma kunagi näinud olen. Tegemist on Püha Antoniuse kiriku ja kloostriga. Juba kloostri osa on seest muljetavaldavalt uhke, aga muuseumipiletiga (minna või mitte, nagu alati J) edasi liikudes jõudsime tegeliku kirikuni ja see mõjus nagu kuldsesse ja ülimalt kaunistatud karpi sisenemine. Eriline oli ka kolme tiivapaariga Kristuse kuju altaril. Ilmselgelt on Lõuna-Ameerikas paljudel asjadel oma eripära!!!

DSC02329

DSC02338

DSC02340

DSC02339

DSC02333

Rio ärkab lõplikult alles õhtul. Siis on kõik tänavad, kohvikud ja söögikohad inimesi täis. Toimub igasugu spontaanseid üritusi ja praegusel karnevalieelsel ajal ka planeeritud üritusi. Meie proovisime linnast sambat leida. Ega see ni väga lihtne ei olnud. Üleeelmises postituses kirjeldatud trummide ja tantsu ürituse aitas meil leida Martin. Tema on juba kaheksandat aastat Rios elav eesti fotograaf, kes keele kenasti selgeks õppinud ja oma mõnusa ja vaba suhtlemisega ülihästi sellesse linna sobitub. Temaga koos läksime otsima ka järgmist sambaüritust, mis regulaarselt pisikesel platsil mitte kõige turvalisemas linnaosas toimuma oleks pidanud. Kahjuks (ja võib olla varasema vihmahoo tõttu) jäi üritus ise ära. See ei takistanud lõputul kogusel inimestest mitme tunni jooksul kohale tulemast, söögi ja joogimüüjatel oma kärudega samuti . Ootasime meiegi melu jälgides ja Martiniga kohalikust elust vesteldes mitu tundi, aga sambaga me ei kohtunud.

3BBA6C49-542A-4E12-B9B8-B076110E3694 copy

E433E498-FEE1-467E-B2A3-B8C640939F32

Ka meie korteriperemees Nereu üritas meid mitmel korral õhtustele samba üritustele kaasata, aga kuna päeviti me kodus ei olnud, jõudis info meieni alati liiga hilja. Viimaseks õhtuks saime siiski õigeaegse hoiatuse ja olime ca kell 8 valmis sõitma ühte väidetavalt parimasse sambakooli, kus sel õhtul pidi välja kuulutatama sambakooli selle aasta lugu. Sellele eelnes alates oktoobrist midagi meie “eesti laulu “ konkursi sarnast, kus lood ükshaaval välja kukkusid. Mis meid täpselt ees ootas, seda ei osanud me absoluutselt aimata. Kõigepealt ootasime ca pool tundi meile järele saadetud taksot (uber) ja siis sõitsime lõputult kaua kuhugi üsna koledasse äärelinna. Sealses suures angaaris tegeutseski see populaarne sambakool. Taas olime keset ülitugevat trummimuusikat ja vaatasime, kuidas sajad inimesed korrapäraste rividena ja miskeid mitte liiga kordineeritud liigutusi ja samme tehes lavapoole liikusid, siis ära pudenesid ja tagapool uuesti koondudes taas ette liikusid. Ridadae vahel olid ka liikumisjuid, kes asju energiliselt suunasid, aga võrreldes meie tantsupeoga jättis kordineeritus tugevasti soovida. Seda kompenseeris tohutu rõõm, kõrvulukustav muusika ja südamest kaasa laulmine. Kui me sellest kõigest õigesti aru saime, siis esitati paari tunni jooksul aina seda ühte võidulugu. Kuna Nereu oli eelmiste sambakoolide külastamistest mulle ka videojupi saatnud, siis loomulikult ootasime, et lõpuks näeme ka säravid ja kaunilt riides esitantsijaid, kuid mingil põhjusel nad seekord ei tantsinudki. Eelneva osas tundus, et kohe-kohe algab midagi erilisemat ja nii jätsin ka pildid tegemata ja siis oli lõpp..

Päris sambaga me Rios ei kohtunudki, vähemalt mitte sel korral 🙂

18
Jan
18

RANNAELU

Rannaelu Ipanemal ja Copagabanal mõjutab kogu linnaosa. Suur osa inimesi kulgeb randa või rannast ära. Liigselt riietuma ei pea, piisab mingist ürbist peal ja meestel pole seegi oluline.

F311C5F0-7615-4161-9E0C-2BCEF7CEDEF7

Randa palju asju kaasa ei võeta. Kõike saab kohapeal. Rannatoolid koos päikesevarjuga kahele maksavad ca 6.- meie raha.

6E197136-C400-493D-B877-D5D99AD17EC2-2

Ranna(frotee)rätikuid ei kasuta keegi. Ainult sarong tüüpi st lihtsalt suurt trükitud lina, mida samuti saab rannast osta. Panengi kirja kõik, mida osta saab (ja millest aru saan, mis see on). Asjadest: rannalinad, bikiinid,

2A8F49EF-AB25-4BB8-B717-793CC7FBB7C1

päikeseprillid, mänguasju natuke, jalgpallid. Jookidest: vesi, karastusjoogid, õlu, miskitest kaasaskantavatest tünnidest veel külm limonaad ja mate

B933B056-41D4-4DE4-9DC1-AFCB6898ECAF-2

ja loomulikult caipirinhja e kohalik kõige levinum alkoholikokteil (veel ka caipivodka ja caipisake 🙂

6B8EFDED-8D5F-4F34-8F48-FB64A49CFC15

Ja siis söögid: miskid ülikerged küpsised, kartulikrõpsud, pähklituutud, araabia saiad, kohalikud empanadad ja  empadad, keedetud mais ratastega kärust,

116D1E32-15B5-4707-BA2E-C3CF481F2C48

küpsetatud juust, mille tarvis miniahjukestega persoonid ringi liiguvad,

E6AB1C5C-F0C4-4897-A09C-3B9978667B34

siis veel jäätis ja acai ja puuviljasalatid. Rannapromenaadilt: kookos, tapioca (maniokist Crepi tüüpi soolane või magus tasku), churro e magus täidetud küpsis, igasugu hotdogilised erinevate lisanditega, plaksumais jne jne

5E189ACE-9C9C-43F1-BE10-9D6D503E1D8D

Kõige selle müüjad liiguvad pidevalt hõigeldes pikki randa. Aga kedagi ei ahistata ja kontakteerutakse ainult siis, kui huvi üles näitad. Ja turistidele ei ole kogu müügitegevus üldse mitte suunatud. Kõik on kohalikus keeles ja meie või mõni teine nähtavalt mittekohalik ei paku neile raasugi rohkem huvi ja kui midagi ostad, siis hind sama. Hämmastav on veel see, et pea kõige eest on võimalik ka kaardiga maksta. Kui Argentiinas ei saanud poestki midagi näiteks MasterCardiga osta, siis siin on kõigil ja kõikjal kõikvõimalike kaartidega maksmise võimalus.

Ja kogu see rannakultuur on põhiliselt täiskasvanutele, lapsi on rannas väga vähe. Randa tullakse päeva nautima, sõpradega kohtuma, midagi tähistama, ennast näitama ja teisi vaatama. Piki promenaadi käib sportlik osa – sõidetakse ratastega või rulluiskudega ja jookstakse. Rannast võib laenutada surfilaua ja aeru ja vägagi huvitav on jälgida kiiret koolitust ja siis merelukerdamist, et lõpuks (oskuse omandamisel) püsti tõusta ja aerutades ringi liuelda. Kuigi enamuse esmatase jääb põlvitamise tasandile 🙂

EE49BC06-B86C-4315-9EBE-998A11B4CD91

Õhtuti lisandub promenaadile ka muusikuid ja erinevate käsitööasjade müüjaid. Enne päikeseloojangut pannakse kogu rannavarustus kokku ja tassitakse ööseks ära, et siis hommikul jälle oma kindla numbriga (mille järgi hea üksteist leida) laenutused/müügikohad üles panna.

Oleme oma linnauudistamise päevade vahele teinud mõned rannapäevad. Ja nähtu on jälgimiseks piisavalt huvitav, et tavapärase rannas lugemise jaoks vajadust/mahti ei olegi.

15
Jan
18

RIO DE JANEIRO 3

Veidi on kasvanud arusaamine asjade toimimisest. Et kust ja kuidas midagi kerget söögiks haarata, kuidas õige buss üles leida jne

Tasapisi jätkame linna avastamist. Teel mingi linnaosa või objekti poole püüame ära vaadata ka läheduses olevad kirikud. Erinevalt Sao Paulost on siinsed kirikud ilusad ja hästi korras.

DSC02231

DSC02305Kõige erilisem on betoonist Suur Katedraal, mis ehitatud 60-ndate lõpus maiade stiilis püramiidina. Katedraalis on 5000 istet ja kokku mahub siia ligi 20000 inimest. Siin in ka kuuria ruumid ja all nn ürituste saal ja saalis ja ümbruses tuhanded plaadid urnidele.

DSC02233

DSC02234

DSC02239

DSC02246

Katedraali juurest sõidame vana trammiga Santa Teresa linnaossa mäeveerul.

DSC02254

Siin taas vanemad väikesed majad….

DSC02250

DSC02251

kultuurikeskus…..

DSC02257

ja majamuuseum, kus veidi mööblit ja omapärast kunsti.

DSC02265

DSC02270

DSC02266

Mäelt alla jalutades jääb teele ka maailmakuulus keraamiliste plaatidega kaetud trepp (215 astet). See on tshiili kunstniku Selaroni elutöö, mis on pühendatud brasiiliale ja kus põhitooniks punane, kollane, roheline. Kuigi algul oli see project pigem naerualune, siis tasapisi sai ettevõtmine nii kuulsaks, et inimesed üle maailma hakkasid siia keraamilisi plaate tooma. Leiame ka kaks Tallinna plaati 🙂 Samuti sai popiks mingi enda sündmus plaadi kujul treppi jäädvustada: siin on sündimise ja abiellumise plaate nimede ja dateeringutega.

DSC02277

DSC02276

DSC02279

Tulevikumuuseum paikneb mere ääres ja on kaunis ehitis. Ekspositsioon kirjeldab maakera kujunemisest tulevikustsenaariumiteni. Kõik on interaktiivne ja ilmseslt võimaldab väga süvitsi minna, aga selleks peaks uurima kõiki pisikesi infotahvleid. Kuid ka suured saalid on huvitavad ja tulevikusaal annab ülevaate inimkonna kasvu ja vananemise prognoosidest aastani 2100. Infoks, et tõusuteel on Aafrika. Seega “must ja ust” ei ole tulevikus küll enam vist võimalik.

DSC02300

DSC02297

DSC02291

Muuseumi lähedal on maailma suurim (15X170) grafiti,mis kujutab erinevate maailmajagusid ja inimesi.

DSC02301

Rio rõõmustab meid ka lõputute isetekkeliste nn kommuuniüritustega. Kui meie suvine tantsupidu Vabaduse väljakul on aasta kultuuritegu (!?), siis siin toimub midagi sarnast pidevalt ja kõikjal. Õhtusöögil kodulähedases nurgarestoranis on parasjagu kellegi vanaproua sünnipäev. Kohal on ka sõbrad-muusikud ja tants ning võistulaulmine ja musitseerimine läheb kohati väga hoogsaks. Lõpuks lõin seal kohalikke tädide suureks rõõmuks tantsu minagi 🙂

9B50ABFB-C1A9-4A5A-B369-7BA43B9D2102

DSC02282

DSC02285

Teisel õhtul toimub ühes teises rannas suur trummi ja tantsu show. Ka see on pigem õhinapõhine asjaarmastajate seltskond, kes korralikus kuumuses tunde mängib ja tantsib. Üritusel on teatav regulaarsus ja nii oskavad kohalikud selle kenasti üles leida. Et siis taas süüa, juua, suhelda ja kaasa elada. Enda näitamine on ikka oluline ja heas vormis mees(üla)keha eksponeeritakse puusale volditud t-särgitusega. Mõned mehed naudivad ka kaasatantsimist, kuigi üldiselt on tantsijateks naised.

DSC02311

DSC02310

DSC02319

 

DSC02316

See pole tegelikult jäätis, vaid külmutatud caiprinhiakotike! Leidlikkuse puudust pole ja toode sobiks hästi näiteks Viljandi folgile 🙂

11
Jan
18

RIO DE JANEIRO 2

Hoolimata teatavast boheemlaslikust segadusest või just selle tõttu on Rio vibe väga mõnus. Otsustasime oma siinolemist pikendada, et ka ise rahulikult kulgeda ja mitte väga kiirustada huvitavamate asjade ära vaatamisega. Ilm on samuti päikeselisem ja nii võtame ette erinevaid linnaosasid.

Centro ehk linnakeskus on põhiliselt äripiirkond. Ilusad alleed, suured ja kenad majad. Vanade majade kvartalid. Tohutult söögikohti ja inimesi. Riole väga iseloomulik on pea iga mõnekümne meetri tagant üks mahlabaar, kust saab kiirelt värske mahla ja ühe matsvatest pirukatest haarata. Kõik see kokku kahele maksab umbes 4 eur. Seega igati mõnus ja soodne einestamisvõimalus.

DSC02173

DSC02179

DSC02180

DSC02196

DSC02203

DSC02228

Siia piirkonda jääb veel endine parlamendihoone….,

DSC02182

DSC02186

……palju kenasti korras kirikuid (kus valitsejate loozid)

DSC02191

DSC02189

 

DSC02178

ja ooperiteater.

DSC02204

Väga mitmetesse vanadesse hoonetesse ja ka endistesse ladudesse on rajatud kultuurikeskused. Neid on tõesti kümneid ja väga suuri ja korras. Kõigis on miskid tänapäevased nn kunstinäitused ja valvurid jm aga mitte väga palju inimesi. Kasutame neid vahel jaheda õhuga mõnusate istumispaikadena, kus korraks lõõgastuda ja plaane korrastada.

DSC02198

DSC02200

DSC02199

Ooperiteatrile lähenedes kuuleme muusikat ja platsilt leiame jongo-tantsu ürituse.

DSC02210

DSC02213

Ega me algul eriti aru ei saa, millega tegu, aga siis uurin ühelt lipukandjalt ja portugali/kehakeele selgitusena mõistame, et see on taas miski karnevalieelne esinemine. Afrobrasiilia päritolu tantsu tantsitakse paariti ja pidevalt osapooli tantsu käigus vahetades. Laul tustaks on midagi meie regilaulu sarnast, kus eeslaulja ja kordused. Huvitav. https://www.youtube.com/watch?v=ut1U7pTx87E

Kaks Rio märgilisemat kohta on Kristuse kuju ja Suhkrupea mägi. Loomulikult teeme meiegi seda, mida kõik turistid alati: läheme üles, et vaadata alla. Veidi seiklemist bussiga, veidi jala kõmpimist, kaks gondlisõitu ja olemegi üleval. Ilm on selge ja ettekujutus linnast avardub oluliselt. Tegemist on ikka väga suure linnaga, mis paikneb tohutul maaalal ümber mägede. Palju on madalaid maju ja muidugi favelad ronimas mööda mäekülgi üles.

DSC02217

DSC02225

DSC02219

DSC02224

DSC02223

Pärast mäge jalutame mööda mereäärset vihmmetsa matkarada ja siis uudistame veel väikest, mõnusalt tuulist ja eraldi asuvat Urca linnaosa, kus mõned tänavad, oma rannad ja jalutustee pikki mereäärt. Väga Riolik on õhtune suhtlemine-õllejoomine promenaadi äärtpidi. Ligi 100 meetrit paarikesi ja sõpruskondi lihtsalt õhtut nautimas.

DSC02229

09
Jan
18

RIO DE JANEIRO 1

Rio de Janeiro ja eriti Ipanema ja Copacabana peale mõeldes kujutatakse alati ette päikeselisi randu. Ärge meid kadestage, ka meie kujutame seda ette. Sest tegelikult on ilm pea koguaeg pilves ja aegajalt ka pikalt vihmane. Vihm küll segab, aga ega pidev kõrvetav päike tegelikult vist ka väga mõnus ei oleks.

DSC02159

(Ipanema ja taamal favela)

Elame Ipanema piirkonnas ja saabumise päeval jalutasime ka kohe randa vaatama. Kuna oli pilvine, siis arvasime, et ega me eriti inimesi ei näe. Täiesti ekslik arvamus. Tegelikult oli rand mõnulevaid ja suhtlevaid inimesi täis. Mõistsimegi, et selleks siinseks ülilõõgastavaks rannakultuuriks ju tegelikult päikest vaja ei ole (ja küllap seda on tegelikult piisavalt). Kokku saada, suhelda, ennast näidata ja teisi vaadata saab ju ikka. Jalutasime meiegi, nautisime kookosemahla ja dekodeerisime rannal toimuvat. Üllatab hinnatase. Kuigi tgemist on maailmakuulsa rannaga, on hinnad siin mõistlikud ja üldse mitte turistikad. Ja ega midagi uhket ja superfancit siin pole, kõik pigem nn kohaliku inimese järgi seatud. Järgmisel päeval olime ka ise rannas ja ligi pool tundi oli isegi päikest. Palju on igasugu asjadega kauplejaid, aga õnneks nad ei tülita kedagi ja lähnevad vaid siis kui selleks soovi avaldad.

66CDAB10-5DC0-49BC-9ED9-ADA06A41FDBF

DSC02165

1EEDE976-3A30-4620-A923-A5469B66B754

(Liivakottidest trepid, et õigest kohast kiiresti toolilaenutajani jõuda. Neid tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja lagunemisele)

Pühapäeviti on nii Ipanemas kui Copagabanas üks teepool (3 sõidurada) kinni ja inimesed jalutavad, sõidavad millega iganes ja naudivad päeva. Õhtuti on mingid tegevused ja esinemised. Kahjuks sel pühapäeval sadas vihma ja nii rannas eriti midagi ei toimunud.

DSC02161

DSC02168

Aga meie lähipargis oli terve päeva taas käsitööliste turg. Vaatasime lette…

DSC02157

… ja capoeirat

DSC02171

…ja maitsesime miskit kohalikku toitu, mis pärit veel mustanahaliste kultuurist ja jõuab linna kuskilt kesk-Brasiiliast. Omapärane….

DSC02158

DSC02160

Juba praegu on oluline veebruariks toimuva sambakarnevali üritused. Nii pidi laupäeval toimuma rongkäik ja kontsert. Mingil teadmata põhjusel toimus/ jäi rongkäik varem ära. Ja kuigi inimesi oli tänavaäärtes palju, võeti tõkked mingil hetkel maha ja kogu inimmeri voolas kontserti kohta. Tee äärde olid üles seatud ka ekraanid (ja muidugi lõputd müügikohad), kus kõike jälgida sai. Läksime samuti liikuma, aga tohutu inimmassi tõttu eriti lähedale ei jõudnud. Küll saime aru, et Rio karneval õigel ajal on ilmselged kordades rahvarohkem ja ilmselt mitte päris meie jaoks. Huvitav kogemus igal juhul.

DSC02153

DSC02154

Asjadest aru saamine on siin mingil moel vist kõige keerulisem meie reiside jooksul. Lisaks keeleprobleemile mõjutab linnaelu ka see nn mõnulemise kultuur. Kuigi näiteks metrood on seoses olümpiaga laiendatud, siis kõik kaardid ja leheküljed annavad erinevaid metrooliine (ja ühendusi) ja tavapäraselt lihtsast metroosüsteemist arusaamine on siin raskendatud. Isegi metroopileti ostmine on paras ettevõtmine. Samas on siin tohutult bussiliine ja kõik linnaosad on kõigega ühendanud. Leia ainult tuhandete seast sobivad liinid üles ja saabki väga soodsalt ühest kohast teise.

Teine oluline teema on turvalisus. Üldiselt on veidi ebamugav pidevalt arvestada võimalusega röövitud saada. Ehteid ei kanna, kõik vähegi ebaoluline kodus, aga pilte tahaks ju teha ja korterivõtmest koos kotiga (ja suhtlemisvahenditega) ilma jäämine tundub hirmutav küll. Ka näiteks taksovõtmisel paluti seni kohvritega koridoris oodata, kuni takso saabus. Ja relvastatud turvamehed on kõikjal, isegi kirikus ja pisikese turismiinfo putka ees. Püüame olla ettevaatlikud ja loodame parimat.

 

06
Jan
18

IGUAZU Brasiilia pool

Brasiiliasse saime kenasti. Võtsime hotellist takso ja kuigi meil polnud Argentiinsse sisenemise templit, piisas siiski selgitusest, et tulime Uruguaist katamaraaniga. Migratsiooniametnik rääkis isegi inglise keelt, kuigi igaks juhuks olin meie selgituse google translateriga hispaaniakeelde tõlkinud, et seda piiril vajadusel näidata. Kiirelt uued Brasiilia templid ja olimegi tsivilisatsioonis tagasi. Brasiilia Iguazu pool erines linnapildiliselt ja arenguliselt Argentiina poolsest linnast oluliselt: puhtam, ilusam, rohkem korras, suurem (hüdroelekktrijaamade majandus) lihtsam ja ka odavam.

Pealelõunal sõitsime bussiga linnuparki. Park on üsna suur ja väga heas korras. Kuidagi on tekitatud mulje, et linnud elavad oma loomulikus keskkonnas, ainult et seda on võimalik VÄGA lähedalt jälgida. Nii vaatlesimegi pikalt erinevaid papagoilisi, kullilisi, toucaneid (ei tea, kas ek. ka miski nimetus?), kaasuare jm. Lisaks on eraldi suur suletud ala liblikatele ja kolibriidele. Ja kõige omapärasem on tohutusuur aarade puur, kus ca poolsada sinisekollast või punasinist lindu inimeste peade kohal ühest kohast teise lendavad. Eriti kui toitu pannakse, siis vihisevad need üsnagi suured linnud kiirelt ja pealähedaselt ühest kohast teise.

DSC02116

DSC02118

(peegel!)

DSC02125

DSC02124

DSC02127

Pargis saab veel näha madusid, hiidämblikku ja erinevaid kilpkonnalisi. Kõik kokku väga huvitav.

Viimane täispäev oli meil planeeritud jugade Brasiilia poolseks imetlemiseks. Kuigi mingil hetkel mõtlesime, et kas ja miks, siis järgides erinevaid soovitusi otsustasime siiski, et olles juba siinkandis, võtame me elamusest maksimumi. Taas pikk bussisõit palavuses ja kohal me olimegi. Siinpoolne külastuskeskus sarnanes laulupeo ajal lauluväljakule jõudmisega. Inimesi oli tohutult ja sabatada tuli piletiostuks, parki pääsemiseks ja jugadebussile mahtumiseks.

DSC02132

 

Kuigi kõik on tegelikult üsnagi hästi korraldatud ja suhteliselt lihtne, kulub jugade juurde jõudmiseks ligi tund. Vaev on seda väärt. Esimese üllatusena on vesi sedapuhku hoopis pruunikas.

DSC02140

DSC02129

DSC02130

Ilmselt on see tingitud eelmiste päevade paduvihmadest, mis põldudega asendatud vihmamaetsade alalt punakat pinnast kaasa toob.

Teiseks on Brasiilia poolelt laiem üldpilt kogu alale. Siin on küll ainult üks pikk rada, mis aga võimaldab väga erinevaid vaateid. Lõpetuseks on rajatud rada ka “kuradi kurgu” lähedasemaks vaatlemiseks. See on koht, kus veepritsmete pilv kastab läbimärjaks kõik kõndijad. Loomulikult ei uskunud me eelnevaid keebimüüjaid, aga pärast 10t sammu oli selge, et rahulikuks kõndimiseks ja vaatlemiseks on vihmakeep (ikka see laulupeo omaJ) hädavajalik. Õnneks toimus selle raja alguses ka omamoodi recycling süsteem ja nii ajasime ka endale juba niisked keebid selga – vähemalt riided ja kott jäid poolkuivaks. Päris lõpus viib lift üles otse kurgu kõrvale ja see lähivaade tohutule sädelevale ja päerlendavale veemassile on ikka väga eriline!

DSC02144

DSC02150

DSC02151

Järgmisel hommikul lennukiga Rio de Janeirosse!




Recent Comments

pomole on SAO PAULO 1
Sille on SAO PAULO 1
Kristi on SHARJAH
Sille on Muscat 2
Liilia Virves on Muscat

Categories

Advertisements