Author Archive for

15
Jan
18

RIO DE JANEIRO 3

Veidi on kasvanud arusaamine asjade toimimisest. Et kust ja kuidas midagi kerget söögiks haarata, kuidas õige buss üles leida jne

Tasapisi jätkame linna avastamist. Teel mingi linnaosa või objekti poole püüame ära vaadata ka läheduses olevad kirikud. Erinevalt Sao Paulost on siinsed kirikud ilusad ja hästi korras.

DSC02231

DSC02305Kõige erilisem on betoonist Suur Katedraal, mis ehitatud 60-ndate lõpus maiade stiilis püramiidina. Katedraalis on 5000 istet ja kokku mahub siia ligi 20000 inimest. Siin in ka kuuria ruumid ja all nn ürituste saal ja saalis ja ümbruses tuhanded plaadid urnidele.

DSC02233

DSC02234

DSC02239

DSC02246

Katedraali juurest sõidame vana trammiga Santa Teresa linnaossa mäeveerul.

DSC02254

Siin taas vanemad väikesed majad….

DSC02250

DSC02251

kultuurikeskus…..

DSC02257

ja majamuuseum, kus veidi mööblit ja omapärast kunsti.

DSC02265

DSC02270

DSC02266

Mäelt alla jalutades jääb teele ka maailmakuulus keraamiliste plaatidega kaetud trepp (215 astet). See on tshiili kunstniku Selaroni elutöö, mis on pühendatud brasiiliale ja kus põhitooniks punane, kollane, roheline. Kuigi algul oli see project pigem naerualune, siis tasapisi sai ettevõtmine nii kuulsaks, et inimesed üle maailma hakkasid siia keraamilisi plaate tooma. Leiame ka kaks Tallinna plaati 🙂 Samuti sai popiks mingi enda sündmus plaadi kujul treppi jäädvustada: siin on sündimise ja abiellumise plaate nimede ja dateeringutega.

DSC02277

DSC02276

DSC02279

Tulevikumuuseum paikneb mere ääres ja on kaunis ehitis. Ekspositsioon kirjeldab maakera kujunemisest tulevikustsenaariumiteni. Kõik on interaktiivne ja ilmseslt võimaldab väga süvitsi minna, aga selleks peaks uurima kõiki pisikesi infotahvleid. Kuid ka suured saalid on huvitavad ja tulevikusaal annab ülevaate inimkonna kasvu ja vananemise prognoosidest aastani 2100. Infoks, et tõusuteel on Aafrika. Seega “must ja ust” ei ole tulevikus küll enam vist võimalik.

DSC02300

DSC02297

DSC02291

Muuseumi lähedal on maailma suurim (15X170) grafiti,mis kujutab erinevate maailmajagusid ja inimesi.

DSC02301

Rio rõõmustab meid ka lõputute isetekkeliste nn kommuuniüritustega. Kui meie suvine tantsupidu Vabaduse väljakul on aasta kultuuritegu (!?), siis siin toimub midagi sarnast pidevalt ja kõikjal. Õhtusöögil kodulähedases nurgarestoranis on parasjagu kellegi vanaproua sünnipäev. Kohal on ka sõbrad-muusikud ja tants ning võistulaulmine ja musitseerimine läheb kohati väga hoogsaks. Lõpuks lõin seal kohalikke tädide suureks rõõmuks tantsu minagi 🙂

9B50ABFB-C1A9-4A5A-B369-7BA43B9D2102

DSC02282

DSC02285

Teisel õhtul toimub ühes teises rannas suur trummi ja tantsu show. Ka see on pigem õhinapõhine asjaarmastajate seltskond, kes korralikus kuumuses tunde mängib ja tantsib. Üritusel on teatav regulaarsus ja nii oskavad kohalikud selle kenasti üles leida. Et siis taas süüa, juua, suhelda ja kaasa elada. Enda näitamine on ikka oluline ja heas vormis mees(üla)keha eksponeeritakse puusale volditud t-särgitusega. Mõned mehed naudivad ka kaasatantsimist, kuigi üldiselt on tantsijateks naised.

DSC02311

DSC02310

DSC02319

 

DSC02316

See pole tegelikult jäätis, vaid külmutatud caiprinhiakotike! Leidlikkuse puudust pole ja toode sobiks hästi näiteks Viljandi folgile 🙂

Advertisements
11
Jan
18

RIO DE JANEIRO 2

Hoolimata teatavast boheemlaslikust segadusest või just selle tõttu on Rio vibe väga mõnus. Otsustasime oma siinolemist pikendada, et ka ise rahulikult kulgeda ja mitte väga kiirustada huvitavamate asjade ära vaatamisega. Ilm on samuti päikeselisem ja nii võtame ette erinevaid linnaosasid.

Centro ehk linnakeskus on põhiliselt äripiirkond. Ilusad alleed, suured ja kenad majad. Vanade majade kvartalid. Tohutult söögikohti ja inimesi. Riole väga iseloomulik on pea iga mõnekümne meetri tagant üks mahlabaar, kust saab kiirelt värske mahla ja ühe matsvatest pirukatest haarata. Kõik see kokku kahele maksab umbes 4 eur. Seega igati mõnus ja soodne einestamisvõimalus.

DSC02173

DSC02179

DSC02180

DSC02196

DSC02203

DSC02228

Siia piirkonda jääb veel endine parlamendihoone….,

DSC02182

DSC02186

……palju kenasti korras kirikuid (kus valitsejate loozid)

DSC02191

DSC02189

 

DSC02178

ja ooperiteater.

DSC02204

Väga mitmetesse vanadesse hoonetesse ja ka endistesse ladudesse on rajatud kultuurikeskused. Neid on tõesti kümneid ja väga suuri ja korras. Kõigis on miskid tänapäevased nn kunstinäitused ja valvurid jm aga mitte väga palju inimesi. Kasutame neid vahel jaheda õhuga mõnusate istumispaikadena, kus korraks lõõgastuda ja plaane korrastada.

DSC02198

DSC02200

DSC02199

Ooperiteatrile lähenedes kuuleme muusikat ja platsilt leiame jongo-tantsu ürituse.

DSC02210

DSC02213

Ega me algul eriti aru ei saa, millega tegu, aga siis uurin ühelt lipukandjalt ja portugali/kehakeele selgitusena mõistame, et see on taas miski karnevalieelne esinemine. Afrobrasiilia päritolu tantsu tantsitakse paariti ja pidevalt osapooli tantsu käigus vahetades. Laul tustaks on midagi meie regilaulu sarnast, kus eeslaulja ja kordused. Huvitav. https://www.youtube.com/watch?v=ut1U7pTx87E

Kaks Rio märgilisemat kohta on Kristuse kuju ja Suhkrupea mägi. Loomulikult teeme meiegi seda, mida kõik turistid alati: läheme üles, et vaadata alla. Veidi seiklemist bussiga, veidi jala kõmpimist, kaks gondlisõitu ja olemegi üleval. Ilm on selge ja ettekujutus linnast avardub oluliselt. Tegemist on ikka väga suure linnaga, mis paikneb tohutul maaalal ümber mägede. Palju on madalaid maju ja muidugi favelad ronimas mööda mäekülgi üles.

DSC02217

DSC02225

DSC02219

DSC02224

DSC02223

Pärast mäge jalutame mööda mereäärset vihmmetsa matkarada ja siis uudistame veel väikest, mõnusalt tuulist ja eraldi asuvat Urca linnaosa, kus mõned tänavad, oma rannad ja jalutustee pikki mereäärt. Väga Riolik on õhtune suhtlemine-õllejoomine promenaadi äärtpidi. Ligi 100 meetrit paarikesi ja sõpruskondi lihtsalt õhtut nautimas.

DSC02229

09
Jan
18

RIO DE JANEIRO 1

Rio de Janeiro ja eriti Ipanema ja Copacabana peale mõeldes kujutatakse alati ette päikeselisi randu. Ärge meid kadestage, ka meie kujutame seda ette. Sest tegelikult on ilm pea koguaeg pilves ja aegajalt ka pikalt vihmane. Vihm küll segab, aga ega pidev kõrvetav päike tegelikult vist ka väga mõnus ei oleks.

DSC02159

(Ipanema ja taamal favela)

Elame Ipanema piirkonnas ja saabumise päeval jalutasime ka kohe randa vaatama. Kuna oli pilvine, siis arvasime, et ega me eriti inimesi ei näe. Täiesti ekslik arvamus. Tegelikult oli rand mõnulevaid ja suhtlevaid inimesi täis. Mõistsimegi, et selleks siinseks ülilõõgastavaks rannakultuuriks ju tegelikult päikest vaja ei ole (ja küllap seda on tegelikult piisavalt). Kokku saada, suhelda, ennast näidata ja teisi vaadata saab ju ikka. Jalutasime meiegi, nautisime kookosemahla ja dekodeerisime rannal toimuvat. Üllatab hinnatase. Kuigi tgemist on maailmakuulsa rannaga, on hinnad siin mõistlikud ja üldse mitte turistikad. Ja ega midagi uhket ja superfancit siin pole, kõik pigem nn kohaliku inimese järgi seatud. Järgmisel päeval olime ka ise rannas ja ligi pool tundi oli isegi päikest. Palju on igasugu asjadega kauplejaid, aga õnneks nad ei tülita kedagi ja lähnevad vaid siis kui selleks soovi avaldad.

66CDAB10-5DC0-49BC-9ED9-ADA06A41FDBF

DSC02165

1EEDE976-3A30-4620-A923-A5469B66B754

(Liivakottidest trepid, et õigest kohast kiiresti toolilaenutajani jõuda. Neid tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja lagunemisele)

Pühapäeviti on nii Ipanemas kui Copagabanas üks teepool (3 sõidurada) kinni ja inimesed jalutavad, sõidavad millega iganes ja naudivad päeva. Õhtuti on mingid tegevused ja esinemised. Kahjuks sel pühapäeval sadas vihma ja nii rannas eriti midagi ei toimunud.

DSC02161

DSC02168

Aga meie lähipargis oli terve päeva taas käsitööliste turg. Vaatasime lette…

DSC02157

… ja capoeirat

DSC02171

…ja maitsesime miskit kohalikku toitu, mis pärit veel mustanahaliste kultuurist ja jõuab linna kuskilt kesk-Brasiiliast. Omapärane….

DSC02158

DSC02160

Juba praegu on oluline veebruariks toimuva sambakarnevali üritused. Nii pidi laupäeval toimuma rongkäik ja kontsert. Mingil teadmata põhjusel toimus/ jäi rongkäik varem ära. Ja kuigi inimesi oli tänavaäärtes palju, võeti tõkked mingil hetkel maha ja kogu inimmeri voolas kontserti kohta. Tee äärde olid üles seatud ka ekraanid (ja muidugi lõputd müügikohad), kus kõike jälgida sai. Läksime samuti liikuma, aga tohutu inimmassi tõttu eriti lähedale ei jõudnud. Küll saime aru, et Rio karneval õigel ajal on ilmselged kordades rahvarohkem ja ilmselt mitte päris meie jaoks. Huvitav kogemus igal juhul.

DSC02153

DSC02154

Asjadest aru saamine on siin mingil moel vist kõige keerulisem meie reiside jooksul. Lisaks keeleprobleemile mõjutab linnaelu ka see nn mõnulemise kultuur. Kuigi näiteks metrood on seoses olümpiaga laiendatud, siis kõik kaardid ja leheküljed annavad erinevaid metrooliine (ja ühendusi) ja tavapäraselt lihtsast metroosüsteemist arusaamine on siin raskendatud. Isegi metroopileti ostmine on paras ettevõtmine. Samas on siin tohutult bussiliine ja kõik linnaosad on kõigega ühendanud. Leia ainult tuhandete seast sobivad liinid üles ja saabki väga soodsalt ühest kohast teise.

Teine oluline teema on turvalisus. Üldiselt on veidi ebamugav pidevalt arvestada võimalusega röövitud saada. Ehteid ei kanna, kõik vähegi ebaoluline kodus, aga pilte tahaks ju teha ja korterivõtmest koos kotiga (ja suhtlemisvahenditega) ilma jäämine tundub hirmutav küll. Ka näiteks taksovõtmisel paluti seni kohvritega koridoris oodata, kuni takso saabus. Ja relvastatud turvamehed on kõikjal, isegi kirikus ja pisikese turismiinfo putka ees. Püüame olla ettevaatlikud ja loodame parimat.

 

06
Jan
18

IGUAZU Brasiilia pool

Brasiiliasse saime kenasti. Võtsime hotellist takso ja kuigi meil polnud Argentiinsse sisenemise templit, piisas siiski selgitusest, et tulime Uruguaist katamaraaniga. Migratsiooniametnik rääkis isegi inglise keelt, kuigi igaks juhuks olin meie selgituse google translateriga hispaaniakeelde tõlkinud, et seda piiril vajadusel näidata. Kiirelt uued Brasiilia templid ja olimegi tsivilisatsioonis tagasi. Brasiilia Iguazu pool erines linnapildiliselt ja arenguliselt Argentiina poolsest linnast oluliselt: puhtam, ilusam, rohkem korras, suurem (hüdroelekktrijaamade majandus) lihtsam ja ka odavam.

Pealelõunal sõitsime bussiga linnuparki. Park on üsna suur ja väga heas korras. Kuidagi on tekitatud mulje, et linnud elavad oma loomulikus keskkonnas, ainult et seda on võimalik VÄGA lähedalt jälgida. Nii vaatlesimegi pikalt erinevaid papagoilisi, kullilisi, toucaneid (ei tea, kas ek. ka miski nimetus?), kaasuare jm. Lisaks on eraldi suur suletud ala liblikatele ja kolibriidele. Ja kõige omapärasem on tohutusuur aarade puur, kus ca poolsada sinisekollast või punasinist lindu inimeste peade kohal ühest kohast teise lendavad. Eriti kui toitu pannakse, siis vihisevad need üsnagi suured linnud kiirelt ja pealähedaselt ühest kohast teise.

DSC02116

DSC02118

(peegel!)

DSC02125

DSC02124

DSC02127

Pargis saab veel näha madusid, hiidämblikku ja erinevaid kilpkonnalisi. Kõik kokku väga huvitav.

Viimane täispäev oli meil planeeritud jugade Brasiilia poolseks imetlemiseks. Kuigi mingil hetkel mõtlesime, et kas ja miks, siis järgides erinevaid soovitusi otsustasime siiski, et olles juba siinkandis, võtame me elamusest maksimumi. Taas pikk bussisõit palavuses ja kohal me olimegi. Siinpoolne külastuskeskus sarnanes laulupeo ajal lauluväljakule jõudmisega. Inimesi oli tohutult ja sabatada tuli piletiostuks, parki pääsemiseks ja jugadebussile mahtumiseks.

DSC02132

 

Kuigi kõik on tegelikult üsnagi hästi korraldatud ja suhteliselt lihtne, kulub jugade juurde jõudmiseks ligi tund. Vaev on seda väärt. Esimese üllatusena on vesi sedapuhku hoopis pruunikas.

DSC02140

DSC02129

DSC02130

Ilmselt on see tingitud eelmiste päevade paduvihmadest, mis põldudega asendatud vihmamaetsade alalt punakat pinnast kaasa toob.

Teiseks on Brasiilia poolelt laiem üldpilt kogu alale. Siin on küll ainult üks pikk rada, mis aga võimaldab väga erinevaid vaateid. Lõpetuseks on rajatud rada ka “kuradi kurgu” lähedasemaks vaatlemiseks. See on koht, kus veepritsmete pilv kastab läbimärjaks kõik kõndijad. Loomulikult ei uskunud me eelnevaid keebimüüjaid, aga pärast 10t sammu oli selge, et rahulikuks kõndimiseks ja vaatlemiseks on vihmakeep (ikka see laulupeo omaJ) hädavajalik. Õnneks toimus selle raja alguses ka omamoodi recycling süsteem ja nii ajasime ka endale juba niisked keebid selga – vähemalt riided ja kott jäid poolkuivaks. Päris lõpus viib lift üles otse kurgu kõrvale ja see lähivaade tohutule sädelevale ja päerlendavale veemassile on ikka väga eriline!

DSC02144

DSC02150

DSC02151

Järgmisel hommikul lennukiga Rio de Janeirosse!

03
Jan
18

IGUAZU (Argentina)

Uus aasta algas meil Iguazus.

DSC02039

DSC02041

Siialendamise eesmärk oli ära näha üks maailma suurimatest jugadest – Iguazu juga (Victoria on veidi laiem, aga Niagara oluliselt väiksem). Koht ise paikneb kolme riigi ristumiskohal ja nii on siin korraga võimalik näha Argentiinat, Brasiiliat ja Paraguaid.

DSC02032.JPG

Joad paiknevadki 2/3 ulatuses Argentiinas ja ülejäänu Brasiilias. Linnakese paremad päevad olid ilmselt kuskil selle sajandi algusepoole, sest märke turistisõbralikkusest ja linnakaunistamisest on veel märgata. Aga praegune majanduslangus ja inflatsioon on ilmselgelt soodustanud asjadele käega löömist. Nii on näiteks jõelaev katki ja roostes, piirimärgid räämas ja hinnad ei ole enam trükitud, vaid pliiatsiga kirjutatud. Isegi turismiinfo poolt antud bussipileti hind on sõitmise hetkeks suurenenud.

Käime jugasid vaatamas kahel päeval. Loodusparki jõudmine/pääsemine on omaette teema ja meiesugusele gringole kordades kallim, kui kohalikule. Aga ilmselt on asjad lihtsad, selged ja odavad vaid keeleoskajatele. Kõik teiste keelte ja rahvaste esindajad peavadki pingutama ja maksma. Siiski on vähemalt teise päeva pargipilet eelmise päeva templi ja passi esitamisel poole odavam (küll enam mitte kolmas päev, sest niikaua lihtsalt ei olda ilmselt).

Jugade ala tohutu laius on hämmastav ja mingites kohtades oledki rohkem kui 200 kraadi ulatuses jugadest ümbritsetud. Jugasid on võimalik imetleda eri tasanditelt ja liikumine on püütud teha üsna lihtsaks. On väikesed siserongid, erinevad matkarajad ja metallteed jõgede kohal.

Esimesel päeval teeme nn alumise…

DSC02051

DSC02053

ja ülemise ringi ehk näeme jugasid alumiselt tasandilt ja siis liigume jugade kohal veeväljadel.

DSC02071

DSC02080

 

DSC02090

Lisaks teeme ligi 7km matka läbi vihmametsa ühe väiksema joa juurde, kus võimalik ennast ka vette kasta. Ilm on väga palav ja õhk niiske, aga õnneks on enamus matkarada puude varjus. Teel näeme erinevaid linde, kilpkonna rajal ja ühte suurt sisalikku, kes just väiksemat sorti mao kinni püüdnud.

DSC02070

DSC02060Ja lõpuks siis soovitud suplemiskogemus.

DSC02067

Kõige võimsam on koht nimega Kuradi kurk, mille lähedusse jõudmiseks tuleb pikalt veevälja kohal kõndida. Tasapisi hakkab kostuma mürinat, õhk on üliniiske ja täis pritsmetesambaid. Vaated on tõesti imelised ja mulje ülivõimas. Poole tunni pärast lisandub mürinat ja vett veelgi ja saame korraliku troopilise vihmahoo osaliseks. Sadu kestab tunde ja eriti kuhugi peituda ei ole. Saju vaibumisel otsustame korrata eelmise päeva alumist ringi, et veelkord kogu jugadealala imetleda. Saame peaaegu lõpuni, kui algab uus vihmahoog. Koju jõuame läbimärgadena ja oleme rahul, et vähemalt esimene päev meid vihmata jättis.

DSC02094

DSC02092

Täna vihmasadu jätkub ja nii on taas mahti blogi kirjutada ( kirjutamine läks kiiresti, aga piltide laadimisele kulus kehva netiühenduse tõttu pea kogu päev ja seetõttu ka vähe pilte) ja edasist planeerida. Rein hakkab siiski juba tugevalt infotuse märke ilmutama ja edasise osas senist vähestki entusiasmi kaotama. Kindel on, et siit liigume homme Iguazu Brasiiliapoolsesse linna (hoidke pödlaid et piiridel asjad sujuks, sest Argentiinasse jõudmise templit meil ju pole) Ja sealt lendame paari päeva pärast Rio de Janeirosse edasi. Seega umbes jaanuari kskpaigani on plaanid siiski olemas. Edasi hetkel ei tea.

Soovime meie poolt kõigile lugejatele/kaasaelajatele HEAD UUT AASTAT!

30
Dec
17

BUENOS AIRES 3(viimane)

Koertejalutaja on BAs tähtis amet. Hoolimata pühadeperioodist, kus inimesed ise oma lemmikutega tegelevad, nägime neid vahel siiski. Lisaks jalutamisele hoolitsevad nad ka koerte välimuse ja tervise eest.

DSC01970

Viimasteks BA päevadeks olime jätnud 2 muuseumi ja ühe põhilistest vaatamisväärsustest – Recoleta surnuaia. Oleme näinud mitmeid sarnaseid nn surnutelinnu erinevates riikides, aga siinne oma ligi 5000 hauakamriga on kuidagi eriti toretsev, esindades kohalikku matusekultuuri ( funeral culture väljend turismiraamatust) ja kuuludes maailma ilusamate (!?) surnuaedade hulka. Siia on maetud enamus presidente, kultuuritegelasi ja muidu surmajärgset kuusust vajavaid inimesi.

DSC01984

DSC01983

DSC01971

DSC01973

DSC01975

DSC01977

DSC01979

DSC01988

DSC01989

DSC01991

Esimene pooltund on päris huvitav, aga kui katkistest/ läbipaistvatest akendest/ustest sisse vaadata ja näha igas kabelis virnade viisi kirstusid ja urne, siis hakkab veidi imelik. Ja edasi aina rohkem ebamugav.

DSC01974

DSC01995

DSC01990

DSC01978

Sest tegelikult on nähtav osa hauakambritest ainult pool ehitisest, ja isegi suurem pool jääb maa alla, kuhu viivad uhked trepid ja kus taas riiulid kirstudega.

DSC01993

Püüan edaspidi sissevaadetest mööda vaadata ja lihtsalt ehitisi ja sulkptuure imetleda.

Pärast surnutekultuuri läheme Argentiina Kunsti Muuseumi, et taas täiendada oma teadmisi tuttavama kultuuriliigiga. Vaadata on nii Euroopa kunsti, kui ka kohalikku. Huvitav on vanade hõbedaste matetopside kogu ja kammide kollektsioon.

DSC02000

DSC01999

Ja ühelt maalilt leiame veidi ühte tuntud eestlast meenutav persooni 🙂

DSC01997

Ja veidi ka mind meenutava tütarlapse 🙂

7C8A2DF8-1061-4C21-B38F-E2DEE1618928

Järgmisel hommikul alustame jalutuskäiguga Jaapani aedadesse.

DSC02005

DSC02006

Selle reisi jooksul on see kolmas analoogiline park ja ühtlasi suurim väljaspool Jaapanit olev. Meie senistest muljetest lähtuvalt on see aga vähem rahulik ja lihtsalt üks park. Jaapani kultuuri veidi tutvustavas hones on natuke kõikke, alates kimonost ja lõpetades pesumasinaga!!! Kõige huvitavam on origaminäitus. Siin Sillele mõned ideed 🙂

DSC02002

DSC02003

DSC02004

MALBA museum on suhteliselt uus (2012), aga mõnus ja avar. Sealt leiame lõpuks ka euroopaski tuntud Diego Rivera ja Frida Kahlo töid.

DSC02017

DSC02010

DSC02014

DSC02015

DSC02018

(muuseumipoes taas väike idee Marelile:)

DSC02020

Ja viimaseks huviväärsuseks on tiigi kohal kõrguv suur (23m kõrge) mehhaaniline hõbedane lill (Floralis Generica), mis avaneb päikesetõusul ja sulgub päikeseloojangul. Tegemist on tõesti ilusa ja uhke monumendiga ja kuna see asub suures ja avaras pargis, siis on seda võimalik igakülgselt imetleda. Kahjuks ei jõua me lille sulgemist ära oodata, aga väikese ettekujutuse saate siit: https://www.youtube.com/watch?v=vqL3Vqd3abw

DSC02029

DSC02030

Lõpetuseks üks kaunis maja ja meie Frida Kahlo maalil 🙂

DSC02025

DSC02013

27
Dec
17

BUENOS AIRES 2

24. detsembri hommikul oli linn vaiksem, inimesi oli vähe näha ja liiklus oli oluliselt hõredam. Nii sõitsimegi San Telmo piirkonda, kus igal pühapäeval toimub suur vabaõhuturg, sedapuhku taksoga. Taksosõit on BA-s suhteliselt odav, lihtsalt argipäeviti kulub palju aega ummikutes. Nüüd jõudsime kiiresti kohale ja olime täis energiat, et kõigega tutvuda. Suur vabaõhuturg oli tõesti SUUR. Mööda peamist “turu”tänavat kulgesid ca 3 kilomeetri jooksul kahes reas letid.

DSC01907

DSC01906

DSC01893

DSC01894

Kõige enam hämmastas müügiks olevate esemete mitmekülgsus. Oli küll sarnaseid tooteid, aga alti mingi uue kiiksuga. Uskumatu loomingulisus müügiks minevate/sobivate esemete väljamõtlemisel. Siin mõned näited (valik Mareli kunstitegevusest lähtuvalt). Aga tegelikult kõike üles pildistada küll ei jõua!

DSC01908

DSC01909

DSC01910

Suuremal väljakul oli vanakraamiturg ja piki tänavat veel palju antiigipoode ja söögikohti. Lisaks olid mitmetes hoovides erinevad esinejad: mõned tantsisid,

DSC01903

DSC01905

mõned tegid muusikat

DSC01898

DSC01900

DSC01924

ja mõned nukuteatrit.

Parginurgas nägime taas ka tangoesinemist.

DSC01914

DSC01912

Üks härradest oli 80+ ja väidetavalt 50 ja 60-ndatel tuntud tangotantsija. Energiat ja särtsu jagus tal küllaga ja tantsukombinatsioonid olid väga virtuooslikud.

DSC01917

DSC01921

Uudistasime kogu melu ja pakutut umbes 4 tundi ja siis otsustasime ära vaadata ka naabrusees oleva La Boca, mis oli algselt Itaalia immigrantide linnaosa, kus tänini püütakse säilitada algseid kaepärastest materjalidest ja värvijääkidega ülevärvitud ehitisi. Nüüdseks on nad väga ergud ja igasugu täiendusi saanud, aga kunagist piirkonda on ähmaselt võimalik ette kujutada küll.

DSC01926

DSC01927

DSC01933

Tagasiteele jäi veel mitmetest filmidest tuntud mitmetasandiline raudsild.

DSC01942

DSC01947

Järgmise päeva hilise pealelõunani oli linn vaikne, liiklus hõre ja kõik poed kinni. Meil oli õhtuks plaanis igaesmaspäevane rütmipillide kontsert ühes veidi Kultuurikatla laadses muusikakeskuses. Esinejaks üle 10 aasta tegutsenud La Bomba de Tiempo https://www.youtube.com/watch?v=48iuUMCc1fw . Üritus on ilmselt väga pop, kohal oli platsitäis inimesi põhiliselt vanuses 25-35. Joodi õlut, suheldi, kuulati muusikat ja tantsiti kaasa. Meeleolukas ja hea energiaga üritus.

DSC01951

DSC01957

 

DSC01956

Eilseks oli linn taas ärganud. Ja kuigi väidetavalt suundub suur osa BA elanikest hiljemalt jaanuari alguses kuhugi puhkama, siis tundub, et jätkub ka linna jääjaid. Meil oli kokku lepitud kohtumine PdEst tuttava paariga, et koos Colon ooperiteatris ringkäik teha ja siis assadot sööma minna. Assado e grillimine on teatavasti Argentiinlastel geenides ja väga hea on kohaliku inimese nõuanne kus ja mida täpselt. Kahjuks on planeeritud restoran ülipopulaarne ja laua saamiseks pikk ootejärjekord, nii suundume teise kohta, kus väidetavalt ka maitsev lihavalik. Küpsetatud juust ja valitud lihatükk (jagamiseks) on tõesti head, ja kuigi tahaks proovida erinevaid lihasid, siis keset palavat suvepäeva rohkem ei suuda.

DSC01964

Colon’i ooperiteater on tohutusuur hoone, kus ka kolm maaalust korrust töökodade tarvis.

DSC01969

DSC01965

DSC01966

Ekskursioon on üsna pealiskaudne, aga annab võimaluse näha hoonet seestpoolt. BA on üldse veidi Pariisilik ja ooperiteatris on lausa prantsuse saal, mis Versailles’id meenutab.

DSC01968

Arhidektid on itaallased ja materjalid Euroopast. Kuna teater läbis mõni aasta tagasi renoveerimiskuuri, siis on kõik väga korras ja kaunis. Põhiliselt domineerib kollane marmor ja see tekitab sooja ja hubase tunde.

Taas tore päev ja palavaim senistest.

Tänase lõpetuseks üks lõbus skulptuur botaanikaaiast üks installatsioon la Bocast ja ilus puu ka:)

DSC01962

DSC01939

DSC01961